1. No category

1.Álggahus
Oahppoplána ohppiide geain lea sámegiella vuosttaš giellan leamaš
doaimmas skuvlajagi 2013/14 rájes, ja deattuha fága vuođđogálggaid.
Sámegiella vuosttaš giellan oahppoplána galgá ovttas oahppoplánain
dárogiella ohppiide geain lea sámegiella vuosttašgiellan addit ohppiide sin
guovttegielat gelbbolašvuođa. Oahppoplána bagadus čujuha movt gálggat
čatnasit ohppui. Seammás leat ovdamearkkat movt
gelbbolašvuođamihttomeriid sáhttá heivehit báikkálaš plánaide.
Gávnnat maid ovdamearkkaid movt árvvoštallat barggadettiin, ja movt
ráhkadit gelbbolašvuođa olahusa dovdomearkkaid báikkálaččat.
Bagadeaddji nationála 10. ceahki dovdomearkkat sáhttet leat doarjjan
loahppaárvvoštallamii ja sáhttá leat inspirašuvdnan barggadettiin
dađistaga- árvvoštallamii.
Bagadus boktá jurdagiid movt bargat báikkálaš oahppoplánain ja fágalaš
sisdollui sámegiel fágii. Bagadus lea eaktodáhtolaš reaidu ii ge sáhte
gokčat dahje buohtastahttot sámegiel oahppoplánain.
Oahpahusdirektoráhtas lea ovddasvástádus bagadusa sisdollui ja lea
ráhkaduvvon ovttas oahpaheddjiiguin, relevánta fágabirrasiin ja eará
fágaolbmuiguin. Bagadusas leat njeallje oasi. 2. oasis lea čilgehus fágii ja
guđe oasit oahppoplánas leat bagadusas. 3. oasis leat praktihkalaš
ovdamearkkat movt oahpaheaddjit ja oahppit sáhttet bargat
vuođđogálggaiguin sámegiela vuosttašgielas. 4. oasis leat čujuhusat
resursa siidduide gos oaidná movt sáhttá bargat vuođđogálggaiguin fágas.
1
2. Fága iešláhki
Sámegiella vuosttašgiellan lea sihke hábmenfága ja gealbofága. Dát
mearkkaša ahte fága galgá addit ohppiide máhtu ja gálggaid mat nannejit
oadjebasvuođa gielas ja identitehta ja nannet sin vai aktiivvalaččat servet
kultuvra ja servodateallimii. Seammás sáhttá sámegiella vuosttašgiellan
ovttas oahppoplánain mii lea dárogielas ohppiide geain lea sámegiella 1.
giellan ovddidit dieđalaš ja oahppovuođđudan ipmárdusa
ovttalágánvuođaide ja erohusaide mat leat gaskkal sámegiela ja dárogiela,
sihke giela ja kultuvrra dáfus. Sámegiela vuosttasgiela fágas lea
earenoamáš ovddasvástádus ovdánahttit ohppiid vuođđo giellagálggaid .
Buorit giellagálggat leat sámegielfága mihttomearri seammás leat maid
dárbbašlaš vuođđun oahppamii buot fágain.
Sámi vuosttašgiela oahppoplána sisttisdoallá gelbbolašvuođamihttomeriid
njálmmálaš gálggaide, lohkamii ja čállimii ja deattuha progrešuvnna
miehtá oahppoáigodaga. Vuosttašgiela bagadus lea vuođđun sámegiela
vuođđogálggaid sámegiel`fága gáibádusaid ektui nu movt boahtá ovdan
teavsttain vuođđogálggaid birra ja gelbbolašvuođamihttomeriin buot
oahppoplána golmma váldoosiin.
3. Praktihkalaš ovdamearkkat
Dán kapihttalis leat praktihkalaš ovdamearkkat movt sáhttá bargat
vuođđogálggaiguin sámegiela vuosttašgielas. Ovdamearkkat čájehit movt
gelbbolašvuođamihttomeriid máŋgga váldooasis sáhttá ovttastit, ja movt
oahpaheaddji ovttas ohppiiguin sáhttá hábmet oahppoulbmiliid. Heive
maid ráhkadit dovdomearkkaid mat čájehit ahte lea olahan ulbmiliid,
dakko gokko du mielas lea dárbu.
2
Teavsttat vuođđogálggaid birra plánas sámegiela vuosttašgillii eaktuda
ahte oahppit barget sistemáhtalaččat iešguđetlágan strategiijaiguin
nannen dihtii oahpu lohkamis, čállimis ja njálmmálaš gálggain.
Ovdamearkkat čájehit movt strategiijaid sáhttá integreret konkrehta
oahpahanfáttáide.
Ovdamearkkat čájehit konkrehta oahpahusdoaimmaid ja movt sáhttá
varieret oahpponeavvuid geavaheami, bihtáid ja bargovuogi, ja dat čájehit
movt sáhtát heivehit oahpahusa ohppiide geaidda oahppoplána lea
jurddašuvvon.
Reflekšuvdna
Modealla dás vuolábealde lea vuođđun daid iešguđet ovdamearkkaide, ja
don sáhtát geavahit dán reflekšuvdnareaidun ovddidit, plánet, čađahit ja
árvvoštallat oahpahusa. Eai buot reflekšuvdnagažaldagat heive buot
bargguide.
Fáddá
Reflekšuvdnagažaldagat
Plánen
Maid galget oahppit oahppat?
Guđe gelbbolašvuođamihttomeriid /váldoosiid heive
atnit molssaeaktun?
Movt hábmet gelbbolašvuođaulbmiliid vai oahppit
ipmirdit maid sii galget oahppat ja mii sis vurdo?
Guđe vuogit heivejit buoremusat vai olahit
mihttomeriid?
Movttiidahttin
Movt movttiidahttit ja boktit beroštumi
oahppanbargui?
Movt oažžut ohppiid geavahit iežaset ovdalgihtii
máhtuid?
3
Makkár veahki dárbbašit oahppit fáttáide?
Movt sáhtán čalmmustahttit oahppoulbmiliid?
Sisdoallu, vuohki
ja organiseren
Movt bijan ohppiid johtui bargguin?
Makkár vugiid ja doarjaga dárbbašit oahppit vai
ohppet buoremusat?
Makkár doaimmat leat oahpahuslážus – ja manne?
Movt leat vuođđogálggat čadnon oahpahusláhčui?
Movt sáhttet oahppit searvat aktiivvalaččat
oahppamii?
Movt lea buoremus organiseret ohppiidjoavkku – ja
manne?
Movt sáhttá loahppaboađus šaddat dán lážus?
Dađistagaárvvoštallan
Movt sáhtán buoremusat árvvoštallat maid oahppit
ohppet?
Mo – ja geas - ožžot oahppit ruovttoluottadieđuid
barggadettiin?
Movt hábmet mii dovdomearkkaid ulbmiliid olaheami
ektui dán oahppobarggus?
Movt oaidná loahppabohtosiin ahte ulbmilat leat
olahuvvon?
Movt sáhttá oahpaheaddji ovttas ohppiiguin
árvvoštallat dán lážu ja ohppiid oahppama?
4
Variašuvdna
Movt sáhtán varieret bargovugiid, oahpahusmeari ja
organiserema iešguđet oahppái, ohppiidjoavkkuide
dahje ollesolbmuide
Progrešuvdna
Mo dát oahppobargu čatnasa ollislaš progrešuvdnii?
Árvvoštallan
Ovdamearkkat čájehit movt don sáhtát bargat dađistaga-árvvoštallamiin
ohppiiguin. Dovdomearkkat movt olahit ulbmiliid galget leat reaidun go
árvvoštallá ohppiid barggadettiin iige loahppaárvvoštallan. Dovdomearkkat
leat evttohuvvon ohppiid buktagiidda maid galgá árvvoštallat ja čájehit
maid oahppit máhttet gelbbolašvuođamihttomeriid ektui. Dán bagadusas
leat mihttomearit alla dásis ja mihtidit maid oahppit máhttet ja mainna
berre eambbo bargat.
Dađistaga árvvoštallan fágas lea vuođđun vai oahppit
•
Ipmirdit maid galget oahppat ja mii sis vurdo.
•
Ožžot ruovttoluottadieđuid barggu kvalitehtas dahje olahusa ektui.
•
Ožžot rávvagiid mat huksejit viidáset oahppama.
•
Leat mielde iežaset barggu árvvoštallamis ja ovdáneamis.
Oahpahusdirektoráhtta lea ovttas oahpaheddjiiguin ja lunddolaš
fágabirrasiiguin ráhkadan bagadeaddji nationála gelbbolašvuođa olahusa
dovdomearkkaid loahppaárvvoštallamii 10. jahkeceahki maŋŋel.
http://www.sametinget.no/Opplaering/Grunnskole-og-VGS
Bagadeaddji dovdomearkkat leat eaktodáhtolaččat. Mii guoská
5
vuosttašgielohppiid oahpahussii, de sáhttet dovdomearkkat doaibmat
dego referánsan mii muitala loahppamáhtu ohppiin geat leat čuvvon
vuosttašgiella plána sámegielas.
Praktihkalaš ovdamearkkat
1.
Bargat stávvaljuohkimiin
2.
Plánet ja čállit ákkastalli teavstta
3.
Čállit digitála teavstta oktan hyperliŋkkaiguin
4.
Čállit artihkkala
5.
Čállit kreatiivvalaš teavsttaid
6.
Bargat retorihkain
Ovdamearka 1. Bargat stávvaljuohkimiin
1. – 2. jahkeceahkki
Dát oahpahusláhču čájeha movt sáhttá bargat oahppoulbmiliiguin 1. ja 2.
jahkecehkiin. Oahppoulbmilat konkretiserejuvvojit oahppanulbmiliidda,
mat dagahit ahte gelbbolašvuođamihttomearit olahuvvojit.
Oahpahuslážus oainnát heivvolaš bargovugiid, movt vuođđogálggat
integrerejuvvojit ja movt oahpaheaddji heiveha oahpahusa ja dađistaga
árvvoštallá sin. Dás lea maid evttohusat movt oahppi árvvoštallá iežas ja
mielohppiid.
Dát ovdamearka čájeha movt sáhttá bargat stávvaljuohkimiin. Oahppit
galget fuobmát man galle stávvala sániin leat. Lea dehálaš válljet sániid
iešguđet sátneluohkáin, erenoamáš dehálaš lea vearbbaiguin barggat.
Dákkár bargguid ferte bargat čađat nuoramus ohppiiguin.
6
Gelbbolašvuođamihttomearit maiguin barget
Gelbbolašvuođamihttomearit dán láhčui leat vižžojuvvon váldooasis
Čálalaš gulahallan.
Oahppi galgá máhttit
•
čatnat jietnadagaid oktii sátnin ja juohkit sániid stávvaliid mielde
Evttohus oahppanulbmiliidda
Oahppanulbmiliid sáhttá hábmet: “Mun máhtán”-ulbmilin vai ohppiide lea
čielgaseabbo mii vurdo sis go gerget dáinna bargguin.
Mun máhtán
•
Juohkit guokte ja -golmma stávval sániid
•
Doaškut stávvaliid
•
Lohkat stávvaliid
•
Doaškut ja lohkat stávvaliid oktanaga
•
Doaškut stávvaliid ja muitalit galle vokála/diftoŋgga sánis leat
•
Guldalit vuosttaš jiena stávvalis
•
Guldalit jienaid stávvaliin
7
Vuođđogálggat
Dán barggus leat njálmmálaš gálggat deattuhuvvon. Oahppit hárjehallet,
guldalit ja juhket sániid stávvaliidda. Dát lea doarjjan lohkama vuođđun
oahpahussii ja maŋŋil riektačállimii. Viidáseappot lea dát doaibma
vuođđun go galgá hábmet teavsttaid.
Oahpahusláhču
Maid
Movt
Ráhkkaneapmi Ráhkat ovdagihtii báberbihtáid main leat sánit maid
oahppit sáhttet čuohppat stávvaliidda
Doaškut sáni
Čájet vuos movt don juogát sáni stávvaliidda go dajat
stávvaliid
sáni ja doaškkut sáni stávvaliid. Oahppit evttohit sániid ja
doškot stávvaliid. Ferte atnit iešguđet lágan sániid,
substantiivvaid, vearbbaid ja adjektiivvaid. Omd. heive
álgit namaiguin, dasto maid barget jna. Jus háliida earáláhkai bargat, de sáhttet njuikut stávvaliid.
Doaškut ja
Go oahppit máhttet doaškut stávvaliid de sáhttet lohkat ja
lohkat galle
doaškut stávvaliid oktanaga. Geavat sihke guovtte- ja
stávvala leat
golmmastávvalsániid, ja dađi mielde juohkit sániid main
leat eambbo stávvalat. Lea deaŧalaš ahte oahppit besset
hárjehallat lohkat stávvaliid ovttastávval sániin go dát eai
leat nu dábálaččat.
Doaškut ja
Dán bargui fertejit oahppit máhttit lohkat ja doaškut
lohkat galle
stávvaliid oktanaga, ja ahte sii dovdet vokálaid ja
vokála leat
diftoŋggaid. Oahppit doškot stávvaliid sániin ja muitalit
8
galle stávvala sánis leat. Čále sáni távvalii, dasto oahppit
muitalit galle vokála sánis leat. Sámegiel sániin muitalit
vokálat ja diftoŋggat gálle stávvala sánis leat. Fuom!
Juohke sánis lea vokála dahje diftoŋga, ja stávval-lohku
rievddada go sáni sojaha.
Oahppat gullat Go oahppit máhttet lohkat stávvaliid sániin, de hárjehallat
stávvalrájiid
gullat juohke áidna stávvala. Daja ovtta sáni jitnosit dasto
sániin
daja sáni vuosttaš stávvala. Divtte ohppiid guldalit
vuosttaš jiena stávvalis. Dasto guldalit maŋimuš jiena
stávvalis.
Lea álkibut álgit kontinuánta sániiguin, omd. mán-(nu).
Go oahppit máhttet dan, de sii sáhttet bargagoahtit nuppi
stávvaliin. Ferte čielgasit muitalit ohppiide ahte sii galget
bargat nuppiin stávvaliin, ja čielgasit muitalit mii nubbi
stávval lea. Dasto sáhttet guldalit daid eará jienaid
stávvalis.
Go oahppit máhttet dán teknihka, de šaddá álkibut
sidjiide gullat dássemolsašumiid iešguđetlágan sániin ja
sii sáhttet maid buohtastahttit minimála páraiguin.
Ovdamearkka dihte sáhtát geavahit minimála páraid:
mánnu – mánu, guolli-guoli. Eambbo minimála páraid
ovdamearkkaid gávnnat girjjis “Hoahkat ja stoahkat”
maid Kirsten Wirkola ja Lisa Baal leaba čállán. Dađistaga
barget sániiguin main leat eará dássemolsašumit.
9
Speallu
Čále sániid báberbihtáide, ovtta sáni áin báberbihttái.
Dain galget leat sihke guovtte- ja golmmastávval sánit.
Bija báberbihtáid gopmut beavdái, okta oahppi gaikkiha
guokte báberbihtá. Jurdda lea ahte galgá gávdnat páraid.
Párra lea guokte sáni main leat seamma ollu stávvalat.
Jus eai heive párran de biddjojit báberbihtát fas gopmut
beavdái. Oahppi gii gávdná eanemus páraid lea vuoiti.
Dađistaga árvvoštallan
Ohppiide addo njálmmálaš árvvoštallan. Vuolggasadji galgá leat oahppoulbmiliid siskkobealde ja ráhkat iežas- árvvoštallanskovi (fig. 1)
Lea deaŧalaš addit ohppiide rávvagiid mat ovddidit oahppama ja vai sii
ovdánit fágalaččat.
Oahppit fertejit diehtit maid sii máhttet, mainna sii galget eambbo bargat
ja movt sii galget bargat. Lassin oahpaheaddji árvvoštallamii de sáhttet
oahppit árvvoštallat iežaset ja goabbat guoibmáset.
Progrešuvdna
Gelbbolašvuođamihttomearit dán oasis heive fievrridit viidásit 3.-4.
luohkkái gos sii de lohket ja čállet teavsttaid. Máhttit sániid juohkit
stávvaliidda, lea strategiija mii dagaha ohppiid buoret lohkkin.
10
Ressurššat
Davvisámegiella:
Wirkola, Kirsten og Lisa Baal (2000) Hoahkat ja stoahkat. Rávvagat mo
sámegielain bargat 1. luohkás. Guovdageaidnu: Sámediggi
Boađe mu mielde:
http://580.davvi.no
http://sajus.davvi.no
Julevsámegiella:
Eira, Karen Inga Gaup, Inger Ellen, (2010) Ánin Dánin Muv
bokstávvagirjje ja Ánin Dánin Muv barggogirjje, Karasjok: Davvi Girji OS.
Tjoavde 1-4, web bielle nehtan http://e-skuvla.no/?dokument=2009-1210.11:20:05.txt
Gaup, Guttorm, Nergård, Sparrok (2009) Gietjav tjáppa 1, Karasjok:
Davvi Girji OS.
Lullisámegiella:
Bull, Ella Holm (1996) Jielije saemien. Voestes gærje. Kautokeino: Samisk
Utdanningsråd.
Bull, Ella Holm (1998) Åarjel-saemien 1. Karasjok: Davvi Girji OS.
Aagård, Anita og Tone Marie Larsen (2002) Baalka. Karasjok: Davvi Girji
OS.
Brandsfjell, Helen Blind og Mona Fjellheim (2010)_Gïeline goetsebe 1.
Åarjelsaemien voestes jïh mubpiengïeline. Oslo: Solum forlag
Ovdamearka 2. Plánet ja čallit ákkastalli teavstta
3. – 4. jahkeceahkki
Bargat ákkastalli teavsttaiguin lea ođas ohppiide 4. jahkedásis.
11
Láhču dás vuolábealde čilge movt oahpaheaddji sáhttá láidestit ohppiid go
bargagohtet dákkár teavsttaiguin. Oahppit galget oahppat mii ágga lea ja
movt dán sáhttá geavahit ja de dán oahpu vuođul plánet ja čállit ákkastalli
teavstta. Teavsttas galget boahtit ovdan buorit ja heittot bealit
mohtorjohtolaga ektui ja loahpas ohppiid iežaset oaivilat. Oahppit čállet
čállinrámmaid ja ovdamearkateavsttaid vuođul maid ožžot oahpaheaddjis.
Gelbbolašvuođamihttomearit maiguin barget
Gelbbolašvuođaulbmilat dán láhčui leat vižžojuvvon váldoosiin
njálmmálaš- ja čálalaš gulahallan.
Oahppi galgá máhttit
•
hálddašit dan meari sátneriggodaga ahte sáhttá albmanahttit
máhtu, vásáhusaid, muosáhusaid, dovdduid ja iežas oaiviliid
•
čállit álkis muitaleaddji, válddaheaddji, reflekterejeaddji ja ákkastalli
teavsttaid
•
geavahit iešguđetlágan notáhtaid ja ovdamearkateavsttaid iežas
čállima vuođđun
•
ordnet teavsttaid bajilčállagiin, álggahusain, váldoosiin ja
loahpahusain
12
Evttohus oahppanulbmiliidda
Oahppanulbmiliid sáhttá hábmet nu ahte hukse ipmárdusa mii lea
ákkastallan ja movt hábmet ákkastalli teavstta.
Mun máhtán:
•
Ipmirdit erohusa fáktas ja iežan oaiviliin
•
Ipmirdit mii ákkastallan lea
•
Earuhit buori ja heittot ákkastallama
•
Oaidnit ášši guovtti ládje
•
Čorget teavstta sisdoalu čállinrámmaid vuođul
Vuođđogálggat
Dán barggus leat njálmmálaš ja čálalaš vuođđogálggat deattuhuvvon.
Ovdal go čállá beassá oahppi ságastallat ja digaštallat fáttás. Čálalaččat
beassá oahppi plánet, revideret ja čállit teavstta.
Oahpahusláhču
Dán lážus leat guokte oasi, čilgehus ja hábmen ja dasto čállit ákkastalli
teavstta.
Maid
Movt
Movttiidahttin
Dovddusin dahkat ohppiide ahte sii ákkastallet
beaivválaččat, de čujut áššái maid oallugat digaštallet
dego omd. mohtorjohtolaga, nohkkanáiggit,
vahkkoruhta, njálgát dahje áiggi dihtorin bargat. Jus
oahpaheaddji omd. čuoččuha; Don galggat nohkkat 8
13
áigge juohke eahket. Maid de oahppit vástidit?
Ságastallan
Ságastala ohppiiguin dan mat earuhit máhtu ja
máhtu ja iežas
oaiviliid. Jus galgá čielgasit diehtit erohusa, de ožžot
oaiviliid birra
oahppit teavstta gos sii guovttis ja guovttis galget
gávdnat čuoggáid teavsttas mii lea máhttu ja mat leat
iežas oaivilat.
Ovdamearkateaksta:
Skuhter dahje bealtamohtorsihkkel lea vuoján mas lea
bensinmohtora, bealttat ja guokte sabeha. Skuhteriin
goastá bures muohttagis ja dat ii billis luonddu. Dasa ii
dárbbaš luotta dahje šalka láhtuid. Muohtaskuhter ii
nuoskkit luonddu moktege, ja dainna vudjet dušše
jieŋa alde, muohttagis ja čázis. Skuhter lea
ráhkaduvvon adnot jieŋa dahje muohttaga alde.
Skuhterin ii oppa sáhtege darvánit.
Ságastala
Čilge ohppiide mii ágga lea, ja makkár oktavuođain mii
ohppiiguin mii
ákkastallat. Digaštala ohppiiguin heittot ja buriid
lea buorre ja mii
ákkaid.
lea heittot ágga
Gávdnat buriid ja
Oahppit barget guovttis ja guovttis dahje joavkkuin, ja
heittot beliid
dás galget gávdnat buriid ja heittot beliid
mohtorjohtolagas mohtorjohtolagas. Oahppit bidjet ákkaid čállinrámmii
maid oahpaheaddji lea ovdagihttii čilgen movt geavahit
(fig.2)
Ráhkkanit ja
Oahppit geavahit čállinrámma mas leat ovdamearkkat
čállit teavstta
movt čállit ákkastalli teavstta. Čilge ovdagihtii movt
galgá bargat (fig.2) Oahppit barget iešheanalaččat
dahje joavkkuin.
14
Dađistága árvvoštallan
Oahppit hábmejit gelbbolašvuođa olahusa sovdomearkkat fárrolaga
oahpaheddjiin ovdalgo ráhkkanit čállit teavstta. Dán dasis galgá
dađistaga-árvvoštallan leat álki ja čielggas. Čuoggát dás vuolábealde
heivejit veahkkin árvvoštallamii.
Mus lea:
•
Álgu mii čilge teavstta sisdoalu
•
Unnimus 3 ákka manne skuhtergeavaheapmi lea buorre
•
Unnimus 3 ákka manne skuhtergeavaheapmi ii leat buorre
•
Loahppasátni mas čilgen iežan oaiviliid skuhtergeavaheami birra.
Čilgejuvvon kommentárat
Jus galgá lihkostuvvat ákkastalli čállosiin, de berre bargobihtá fáddá leat
oahpes dili birra. Ohppiid ferte fátmmastit oahpes ja áigeguovdilis fáttáid
čađa main sii beroštit ja maidda sis leat čanastagat. Go fáddá geasuha, de
lea ohppiide álkibut oaidnit áššis máŋga beali, ja dasto gávdnat sihke
buriid ja heajos áššáigullevaš ákkaid.
Gánnáha geavahit buori áiggi hupmat fáttá birra ovdalgo čálligoahtá.
Oahppit sáhttet lohkat iešguđetlágan teavsttaid fáttá birra. Gulahallan
gaskal oahpaheaddji ja oahppi ja gaskal ohppiid lea ávkkálaš vai dieđut
bohtet ovdan ja vai badjána mokta bargat dihto fáttáin.
Jurddačállin
15
http://www.skrivesenteret.no/ressurser/tenkeskrivningsgrunnskolen/ lea
strategiija maid lea lunddolaš geavahit movttiidahttimii čállinoktavuođas.
Oahppit čállet moadde minuhta iežaset assosiašuvnnaid fáttá birra. Go
ákkastalli čállimiin álgá, de ferte ohppiid bagadallat čađat barggu vuolde.
Juohke oassi ferte čilgejuvvot dárkilit, seammás ferte čilget válljejumiid
barggu vuolde. Čállinrámmat leat doarjjan go oahppit bargagohtet.
Barggu sáhttá heivehit iešguđetge agát ohppiide/joavkkuide ja molssodit
barggu fáttá ektui mii adno veardideapmái go čállá ákkastalli teavsttaid.
Evttohuvvon teavsttaid lea álki heivehit iešguđetlágan fáttáide.
Progrešuvdna
Gelbbolašvuođamihttomearit dán lážus leat viidásit fievrriduvvon 2.
ceahkis gos oahppit galget čállit ovdamearkateavsttaid ja eará
čállingálduid vuođul.
Álkes muitaleaddji, čilgejeaddji, govvideaddji ja ákkastalli teavsttat
álggahuvvojit 3.-4. jahkecehkiin ja jotkojuvvojit 5.-7. jahkecehkiin gos
oahppit galget čállit muitaleaddji, čilgejeaddji, govvideaddji ja ákkastalli
teavsttaid maidda geavahit minstara ovdamearkateavsttain ja eará
gálduin, ja heivehit daid ulbmilii ja vuostáiváldái.
5.ceahki rájes galget maid joatkit guldalit ja ovdánahttit oainnuid/ dieđuid
maid lea earáin gullan ja earuhit oaiviliid fákta dieđuin.
Ressurššat
Girjjit /neahttasiidut
http://www.skrivesenteret.no/ressurser/argumenterendeskriving/
http://www.skrivesenteret.no/ressurser/skriveoppleggargumenterendeskri
ving/
http://lesesenteret.uis.no/article.php?articleID=77224&categoryID=7759
16
http://www.skrivesenteret.no/ressurser/r
Davvisámegillii:
http://ovttas.no/nb/
Balto, Randi Romsdal.(1991) Giellamet 1,2,3 Iđut
Čállinskovit:
http://www.calliidlagadus.org/web/index.php?artihkkal=407&giella1=sam
Lullisámegillii:
Joma, Liv Karin og Åse Klemensson. (2011) Gïeline åahpenidh 3 –
Lohkemegærja – voestesgïeline. Oslo: Solum Forlag.
Joma, Lov Karin, Åse Klemensson og Anita Dunfjeld Aagård. (2013)
Gïeline åahpenidh 4. Oslo: Solum Forlag
Ovdamearka 3. Čállit digitála teavstta mas leat
hyperčujuhusat
5.-7. jahkeceahkki
Oahppoplánas lea ovttastuvvon teavsttat doaba adnon ohppiid iežaset
čállima vuođul easka maŋŋil 7. jahkeceahki. Dán barggus galget oahppit
čállit digitála fágateavstta mas leat hyperčujuhusat mearriduvvon fáttás.
Galget geavahit digitála reaidduid vai gávdnet ja ráddjejit dieđuid fáttá
birra ja ovttas barget go ráhkkanit, hábmejit ja árvvoštallet iežaset
digitála teavstta mas leat govat ja hyperčujuhusat. Bargu sáhttá leat
fágaidrasttildeaddji gaskkal biepmu ja dearvvašvuođa, servodatfága ja
dárogiela.
Gelbbolašvuođamihttomearit maiguin barget
Gelbbolašvuođaulbmilat dán láhčui leat vižžon váldoosiin Čálalaš
gulahallan ja giella, kultuvra ja litteratuvra.
17
Oahppi galgá máhttit:
•
geavahit digitála gálduid ja reaidduid ráhkadit ovttastuvvon
teavsttaid main leat hyperčujuhusat ja máŋggalágan estehtalaš
váikkuhangaskaoamit
•
fágalaš eavttuid vuođul addit responssa earáid teavsttaide ja divodit
iežas teavsttaid earáid responssaid vuođul
•
refereret, čoahkkáigeassit ja reflekteret teavstta váldomomeanttaid
•
gáldogeavaheamis dovdat dahkkivuoigatvuođa njuolggadusaid
•
geavahit iešguđetlágan digitála ja prentejuvvon sátnegirjjiid
Evttohus oahppanulbmiliidda
Dás gávnnat evttohusa oahppanulbmiliidda maid vuostá oahppit barget.
Jus hábmet dáid ohppiid eavttuid vuođul, de šaddá čielgasit oahppái mii
sus vurdojuvvo go geargá.
Mun máhtán
•
Geavahit dihtora go čálán teavsttaid mas leat hyperčujuhusat
•
Bidjat govvosiid tekstii
•
Hábmet árvvoštallaneavttuid čálalaš bargguide.
•
Addit mielohppiide čielga árvvoštallama eavttuid ektui.
•
Divodit teavstta árvvoštallama ja rávvagiid ektui.
Vuođđogálggat
Lohkan, čállin ja - digitála máhttu leat vuođđogálggat maiguin oahppit
barget dán lážus. Sii atnet lohkan strategiijaid vai šaddá čállosa sisdoallu
čorgat fáttá ektui, ja čállin strategiijaid ráhkkanit, hábmet ja divodit
iežaset teavstta. Digitála gálggat adnojit go galgá ohcat ja atnit dieđuid, ja
go galgá ráhkadit ja hábmet digitála teavsttaid. Jus sii gávdnet dahje
18
ráhkadit gráfalaš govvosiid, tabeallaid dahje statistihka, de sii geavahit
maiddái rehkenastin gálggaid.
http://www.udir.no/Lareplaner/Grunnleggende-ferdigheter/
Oahpahusláhču
Dás gávnnat ovdamearkkaid movt čađahit oahpahuslážu
gelbbolašvuođamihttomeriid ja oahppanulbmiliid ektui. Lážus leat golbma
oasi: 1. Mii lea buorre fágateaksta neahtas? 2. Ohcat ja čorget dieđuid 3.
Hábmet digitála fágateavstta.
Maid
Movt
Movttiidahttin ja
Don leat máhka lágideaddji ja muitalat makkár
fágagirjjit lágádusas leat neahtas. Don muitalat
makkár fáttás lea vejolaš ráhkadit ođđa neahtta
fágagirjji, ja hástalat ohppiid buktit oaiviliid. Makkár
fáddá galggašii ođđa neahttagirjjis ja makkár
oassefáttát das galget. Jus girji galgá “sámi biepmuid
ja biebmo-árbevieruid birra, de sáhttet leat biebmoárbevierut sihke báikkálaččat ja muđui máilmmis.
Lágideaddji čállá evttohusaid távvalii, ja sii ovttas
hábmejit fáttá ja oassefáttá. Oahppit čállet
báberbihttái iežaset fáttá evttohusa ja manne sii leat
dán fáttá válljen.
ráhkkaneapmi
Bargorámmat
Oahppit ožžot bargat fáttáin maid leat válljen nu bures
go vejolaš ja iežaset beroštumiid ektui. De čoahkkanit
ja lágideaddji lea jođiheaddji. lágideaddji bidjá
rámmaid ja plána movt ovddasguvlui bargat.:
áigegeavaheapmi, ráhkkaneapmi, viežžat ja čorget
dieđuid, teakstahábmen, hyperčujuhusat, korrektuvra
ja áigemearit. Bargoplána ja áigemearit biddjojit
oahppolávdái, seaidnái.
Mii lea buorre fágateaksta neahtas? Redakšuvdna
bidjá eavttuid. Sáhttá omd. leat fonttaid, teaksta
hivvodaga, govaid, giela, dahje hyperčujuhusaid ektui.
19
Redakšuvdna ferte maid digaštallat makkár gálduide
čujuha, dego eará teavsttaide, tv-osiide, filmmaide,
jearahallamiidda, jna. Gáibádusaid ferte diehtit
ovdalgo bargagoahtá teavsttaiguin
Bargat
Oahppit barget teavsttaiguin guovttis ja guovttis
teavsttain
dahje joavkkuin vai ožžot doarjaga nubbi nuppis
barggadettiin go ohcet dieđuid, jurddakártta ráhkadit
ja čállosiin barget. Sáhttet atnit ávkki strategiijain
DHO-skovis, jurdda dahje temákárttas go válljejit
fágaosiid ja ráhkkanit iežaset čállosa čállit.
Oahppit čálligohtet, válljejit govaid ja ordnejit teavstta
hyperčujuhusaiguin. Lágideaddji sáhttá kurssa lágidit
sidjiide geat eai máhte hyperčujuhusaid ráhkadit ja
ságastallat juohke joavkkuin, gos muitala
vuordámušaid dovdomearkkaid ektui.
Go bargu lea beallemuttus, de čoahkkanit buot
joavkkut ja juohke joavku buktá ovdan iežaset barggu
masa de ožžot rávvagiid mo ain bargat viidáset. Dás
ságastallet maid áigemeriid ja movt bargat viidáset
vai olahit ulbmiliid.
Válmmasbargu biddjo ohppiid oahppanplattforbmii.
Oahpaheaddji árvvoštallá juohke teavstta árvvoštallan
vuordámušaid ja dovdomearkkaid ektui.
20
Dađistagaárvvostallan
Oahppit ja doaimmaheaddji leat ovttas ovdagihtii mearridan makkár
dovdomearkkat leat buori loahppabohtosis. Dovdomearkkaid sáhttá
hábmet dego čuoggán dahje teaksta hámis. Teaksta hámis sáhttá ná
hábmet:
•
Oahppit čájehit barggadettiin ja loahppabarggus ahte sii máhttet
čállit guhkit čállosa mas lea muitaleaddji sisdoallu, lea čorgat ja lea
buorre giella. Čálus lea bures hábmejuvvon lohkkái ja leat heivvolaš
govvosat ja hyperliŋkkat
Čilgejuvvon kommentárat
Dát bargu lea oalle váttis vuolimus ceahki ohppiide, muhto dan sáhttá
heivehit máŋgga láhkái. Jus 5. ceahki ohppiide bijat dán barggu, de
dárbbašit oahppit ollu veahki ohcat dieđuid ja struktureret dieđuid. Jus
dán bidjá fágaidrasttildeaddjin ja čatná dasa juoidá mainna oahppit leat
bargan dahje leat bargamin eará fágas, de šaddá álkibut temáin bargat.
Boarráset ohppiide heive bargu nu ahte sii čállet formálalaš bargo-ohcama
lágádussii gos sii muitalit makkár fáttá birra sii háliidit čállit ja manne. Dás
ferte oahpaheaddji čájehit ja oahppit dasto čállet rámmaid vuođul
ohcama. Oahppit sáddejit ohcama lágádusdoaimmaheaddjái oahppanplatte-forpmas. Juohke diimmu heive álggahit lágádusčoahkkimiin gos
sáhka lea movt viidáset bargat.
Progrešuvdna
Dán barggu gelbbolašvuođaulbmilat leat joatkka 4. klássa
oahppoulbmiliidda gos oahppit čállet teavsttaid mas molssodit sániid ,
jietna ja govva ja digitála reaidduid. Progrešuvdna 7. ceahkis leat čielga
gáibádusat movt hábmet ja bargat digitála teavsttaiguin. Bargu viidáset
10. ceahki dásis gáibida ahte oahppit eambbo ráhkkanit, hábmejit ja
divodit iežaset giehta ja digitálačállosiid.10.ceahki ohppiin vurdo stuorát
máhtu árvvoštallat iežaset ja earáid čállosiid.
Eanet dieđut strategiijaid, digitála lohkama ja čállima birra
http://iktsenteret.no/aktuelt/ny-definisjon-av-digitale-ferdigheter
http://ndla.no/nb/node/24477
21
http://www.skrivesenteret.no/ressurser/digitale-verkty-iskriveopplaeringen/
http://lesesenteret.uis.no/leseopplaering/5.__7._trinn/lesing_og_internett/
Sámi ressurssat:
http://ovttas.no/nb
Ovdamearka 4. Čállit artihkkala
8.-10. jahkeceahkki
Láhču mii lea das vuolábealde čilge movt oahpaheaddji sáhttá oahpahit
movt hábmet ja čállit artihkkala. Dá lea ovdamearka movt oahppit sáhttet
bargat oahppat hábmet ja čállit artihkkala. Dán barggus sáhttá
oahpaheaddji válljet ovttastahttit sámegiela, dárogiela ja servodatfága.
Lea maid vejolaš čatnat fáttá maid ovttaskas oahppi vállje eará fágii.
Mearkkaš ahte dát oahpahusláhču ii govčča olles dán vuosttaš
gelbbolašvuođamihttomeari.
Gelbbolašvuođamihttomearit maiguin barget
Gelbbolašvuođaulbmilat dán láhčui leat vižžojuvvon váldoosiin Čálalaš
gulahallan ja Giella, kultuvra ja girjjálašvuohta
Oahppi galgá máhttit:
•
lohkat, muitalit sisdoalu ja gávdnat temá iešguđetlágan šáŋŋeriid
teavsttain ja gaskkustit vejolaš dulkomiid
22
•
čállit kreatiiva, informatiiva, reflekterejeaddji ja ákkastalli teavsttaid
vuođustuvvon oaiviliiguin, heivehuvvon vuostáiváldái, ulbmilii ja
mediai
•
čállit iešguđetlágan teavsttaid ovdamearkateavsttaid ja eará gálduid
minstara mielde
•
oassálastit digaštallamiin vuođustuvvon oaiviliiguin ja áššálaš
ákkastallamiin
•
hálddašit grammáhtalaš doahpagiid mat válddahit movt giella lea
huksejuvvon
Oahppanulbmil evttohusat
Dás oainnát vejolaš oahppanulbmiliid. Jus don muitalat ohppiide daid
oahppanulbmiliid, de lea álkibut ohppiide diehtit mii vurdo sus dán
proseassas.
Mun máhtán:
•
čájehit ja muitalit artihkkalis šáŋra dovdomearkkaid
•
čohkket dieđuid maid geavaha artihkkalis
•
čállit fágaartihkkala
•
fágatearpmaid geavahit artihkkalis
•
dárkkistit giela ja riektačállima
•
geahččat artihkkala ortografiija ja divvut sániid mat leat boastut
čállon
Vuođđogálggat
Dán lážus leat sihke čálalaš ja njálmmálaš gálggat deattuhuvvon. Oahppit
galget lohkat artihkkaliid ja viežžat dieđuid statistihkain ja diagrámmain
ovdal go čállet artihkkaliid. Dasa lassin galget oahppit hárjehallat
guovddáš sániid ja doahpagiid ja ovdanbuktit iežas artihkkala earáide.
Oahppit hábmejit artihkkala govaiguin.
23
Oahpahusláhču
Maid
Movt
Movttiidahttin ja
Čilge mii artihkal lea ja makkár artihkalmállet
ráhkkaneapmi
gávdnojit. Gávnna ovdamearkkaid aviissain,
áigečállagiin, girjjiin ja neahtas. Loga dihto
fágaartihkkala ohppiide. Lea hui dehálaš ahte don
dovddat artihkkala bures ja geaid várás lea
čállojuvvon. Divtte ohppiid lohkat artihkkala. Geahča
dárkilit artihkkala ovttas ohppiiguin, ja sagastallet
ovttas sisdoalu ja struktuvrra birra.
Barggu
Ságastala ohppiiguin makkár dovdomearkkat
čađaheapmi: Čállit artihkkaliin leat, nugo ovdamearkka dihte struktuvra,
artihkkala
mearkkašumit, ákkastallamat, mearkkašandajaldagat
ja fáddádajaldagat.
Vállje ovtta artihkkala muhtin girjjis, aviissas dahje
neahtas mas lea ášši maid sámi nuorat beroštit.
Oahppit lohket artihkkala ja čállet čoavddasániid, sii
barget ovttas dahje okto. Oahppit sáhttet geavahit
jurddakártta, DHO- skovi (fig 4) dahje/ja
vuoruhanskovi (fig.5) Go oahppit čállet artihkkala.
Oahppit hábmejit álggu, mii lea fáddá ja mii lea
čuolbma ja artihkkala nama. Dasto sii čállet
artihkkala.
Go gerget, de bidjet buohkat iežaset artihkkaliid
elektrovnnalaš arkiivii. Oahppit sáhttet lohkat earáid
artihkkaliid, dahje ahte juohkehaš lohká jitnosit iežas
artihkkala.
24
Dađistaga árvvoštallan
Oahppit sáhttet oažžut sihke njálmmálaš ja čálalaš dađistagaárvvoštallama čállinproseassas ja čálalaš ruovttoluottadieđuid gárvves
buktagis. Lea dehálaš ohppiide addit ruovttoluotta-dieđuid mat veahkehit
oahppi ovdánit fágalaččat. Sii fertejit oažžut positiivvalaš rámi daid osiide
maid sii hálddašit. Deattut šáŋŋer-guoski beliid. Oahppit fertejit diehtit
mainna sii galget bargat eanet ja movt.
Ovdamearkkat gažaldagaide / bargguide
-
Mii čuožžu bajilčállagis?
-
Man birra don doaivvut artihkkala leat?
-
Makkár dieđuid addá álgu?
-
Mii lea artihkkala čuolbma/fáddá?
-
Movt lea artihkal huksejuvvon, leatgo gaskabajilčállagat?
-
Galle oasi leat artihkkalis?
-
Movt artihkal loahpahuvvo?
-
Geasa lea artihkal čallojuvvon ja man birra lea?
-
Movt du mielas lea artihkal? Vuođuš oaiviliiddát.
Progrešuvdna
Dát lea joatkka 7. jahkeceahki mihttomeriin gos oahppit galget máhttit
čállit muitaleaddji, válddaheaddji, reflekterejeaddji ja ákkastalli teavsttaid
ovdamearkateavsttaid ja eará gálduid minstara mielde, ja heivehit iežas
teavsttaid ulbmilii ja vuostáiváldái. Sii galget maid máhttit čállit
teavsttaid main temá boahtá čielgasit ovdan ja dahkat oktavuođa
cealkagiid ja teakstaosiid gaskka.
Láhču lea vuođđun go Jo 1:s galget selvehit ákkastallamiid earáid
teavsttain ja ieš čállit ákkastalli teavsttaid.
25
Liŋka: Kopierenoriginálat: Fágaartihkkala disposišuvdna (fig. 6)
Resurssat:
Š-bladet
Snåsningen
Blichfeldt, Kathinka, Heggem,Tor Gunnar og Ellen Dyve Larsen.(2013):
Nye kontekst 8-10. Norsk for ungdomstrinnet. Basisboka. Oslo: Gyldendal
undervisning.
Blichfeldt, Kathinka, Heggem,Tor Gunnar og Ellen Dyve Larsen.(2013):
Nye kontekst 8-10. Norsk for ungdomstrinnet. Lærerens bok. Oslo:
Gyldendal undervisning.
Nordsamisk
Ávvir http://avvir.no
Olsen, Kirsten Marit og Vars, Bodil Utsi.(2002): Sáni sadji 7 oahppigirji.
Kárášjohka: Davvi Girji
Olsen, Kirsten Marit og Vars, Bodil Utsi(2002): Sáni sadji 7 oahpaheaddji
rávagirji. Kárášjohka: Davvi Girji
Ovdamearka 5. Čállit hearvás teavsttaid
Jo1 – studerenráhkkanahtti oahppoprográmma ja Jo2 –
fidnofágalaš oahppoprográmma
Láhču mii lea das vuolábealde čilge movt don sáhtát álggahit fáttá
ohppiiguin. Oahppit galget dán lážus oahppat mii hearvasáhka lea, ja
movt sii sáhttet máhtu geavahit go ieža galget čállit hearvasága.
26
Oahpahuslážus oainnát heivvolaš bargovugiid, movt vuođđogálggat
intregerejuvvojit ja movt oahpaheaddji heiveha oahpahusa ja dađistaga
árvvoštallá sin.
Gelbbolašvuođamihttomearit maiguin barget
Dán láhčui leat gelbbolašvuođamihttomearit vižžon Njálmmálaš gulahallan
ja Giella, girjjálašvuohta ja kultuvra váldoosiin.
•
čállit kreatiiva teavsttaid ja geavahit iešguđetlágan gielalaš
váikkuhangaskaomiid
•
lohkat ovddasteaddji meari teavsttaid dálá áiggis,
čáppagirjjálašvuođas ja áššeprosas, ja reflekteret sisdoalu, hámi ja
ulbmila hárrái
•
selvehit estehtalaš váikkuhangaskaomiid ja čilget makkár doaibma
dain lea
Evttohus oahppanulbmiliidda
Oahppanulbmiliid sáhttá hábmet: “Mun máhtán”-ulbmilin vai ohppiide lea
čielgaseabbo mii vurdo sis go gerget dáinna lážuin.
Mun máhtán:
•
válddahallat hearvasáhka-šáŋŋera dovdomearkkaid
•
gávdnat gielalaš váikkuhangaskaomiid go logan teavstta
•
ságastallat earáiguin mii hearvasáhka lea ja mii hearvasága
sisdoallu lea
•
čállit hearvasága
•
árvvoštallat iežan teavstta ja buoridit dan
27
Vuođđogálggat
Dán lážus leat deattuhuvvon sihke njálmmálaš ja čálalaš gálggat. Oahppit
galget searvat digaštallamiidda, guldalit earáid oaiviliid ja ovdanbuktit
iežaset oaiviliid. Sii galget geavahit ávkkálaš lohkanstrategiijaid ja loahpas
čállit hearvássága. Juohke oahppi vurke iežas hearvássága digitála vuorkái
(arkiivii).
Oahpahusláhču
Maid
Movt
Movttiidahttin ja
Čilge ja ságastala ohppiiguin makkár
ráhkkaneapmi
dovdomearkkat hearvásságas leat. Dihtet go
oahppit makkárge dovdomearkkaid? Mo doivot sii
ahte hearvásáhka lea hábmejuvvon. Čále áinnas
hearvássága dovdomearkkaid listun távvalii.
Oahppit sáhttet maid ieža čálistit dovdomearkkaid.
Čađaheapmi:
Čállit hearvássága
Oahppit ožžot hearvássága elektrovnnalaččat dahje
bábirhámis. Oahppit lohket dan jienajávohaga,
dahje don sáhtát lohkat hearvássága jitnosit.
Oahppit lohket jienajávohaga, omd. Koseriija ja dan
fuolkehámit: Sátneduddjon ja sátnestoahkan,
(Girjjis: Sátneduojit s. 9-13)
Ságastallet dasto makkárat hearvássága
dovdomearkkat leat, ja guđemuš dovdomearkkat
dán teavsttas gávdnojit.
Vállje ohppiguin ovttas fáttá hearvasáhkii, ja divtte
čállit. Sii sáhttet okto dahje joavkkuin čállit.
Buohkat bidjet hearvaságaid oktasaš elektrovnnalaš
28
vuorkái go gerget. Oahppit sáhttet lohkat guhtet
guoimmiset hearvaságaid, dahje sáhttet lohkat
jitnosit guhtet guimmiidasaset.
Dađistaga árvvoštallan
Dán oahpahuslážus sáhtát geavahit šáŋŋerlisttu vuođđun ja čujuhit dasa
go attát ohppiide ruovttoluotta dieđuid. Seamma guoská
oahppanulbmiliidda maid oahppit galget dovdat. Lassin oahpaheaddji
dađistaga- árvvoštallamii, sáhttet oahppit árvvoštallat iežaset ja guhtet
guoimmiset.
Oahppit sáhttet čálidettiin oažžut njálmmálaš árvvoštallama, ja čálalaš
árvvoštallama go hearvasáhka lea gárvvis. Lea dehálaš addit ruovttoluotta
dieđuid mat veahkehit ohppiid ovdánit fágalaččat. Sii galget oažžut
positiivvalaš dieđuid dain maid hálddašit. Deattut erenoamážit
šáŋŋerdovdomearkkaid. Oahppit fertejit oažžut dieđu dan birra mainna
galget ain bargat, ja movt galget bargat.
Dá leat ovdamearkkat maid sáhttá guorahallat:
Nákce go oahppi geasuhit lohkki?
Lea go giella njálmmálaš?
Lea go guoimmuheaddji hearvasáhka?
Geavaha go oahppi ironiija?
Fille go son lohkki jorggu čuoččuhusaiguin?
29
Mii lea ágga dasa go vástádus ovtta dahje eanet gažaldahkii šaddá juo?
Mii teavsttas váikkuha dasa?
Mii lea ágga dasa go vástádus ovtta dahje eanet gažaldagaid šaddá ii?
Maid sáhttet oahppit bargat buoridan dihte hearvasága?
Progrešuvdna
Gelbbolašvuođamihttomearit leat joatkkamihttomearit maŋŋil 10.
jahkeceahki gos oahppit galget dovdat iešguđetlágan
váikkuhangaskaomiid ja guldalit ja čoahkkáigeassit váldosisdoalu
njálmmálaš teavsttain. Láhču čujuha maid viidáset Jo 1 ja Jo 2 gos
oahppit galget čállit kreatiivvalaš teavsttaid.
Resurššat
http://www.ressurssidene.no/web/PageND.aspx?id=99655
www.skrivesenteret.no
Ráhkkananoassi eksámenii
https://pgsf.udir.no/dokumentlager/EksamensOppgaver.aspx?proveType=EV
Ovdamearka 6. Bargat retorihkain
Jo3 - Studerenráhkkanahtti oahppoprográmma
Sámi oahppoplána vuođđuda retorihka sihke njálmmálaš ja čálalaš
gulahallamis. Láhču dás vuolábealde čilge movt don sáhtát bargat
oahppoulbmiliiguin mat fátmmastit retorihka. Oahppit galget oahppat
doahpagiid, máhttit analyseret ja árvvoštallat áššeprosateavsttaid.
30
Gelbbolašvuođamihttomearit
Gelbbolašvuođamihttomearit dán láhčui leat vižžojuvvon váldoosiin
Njálmmálaš gulahallan ja Giella, kultuvra ja litteratuvra Jo 3
Studerenráhkkanahtti oahppoprográmma.
Oahppi galgá máhttit
•
guldalit ja árvvoštallat ákkastallama njálmmálaš teavsttain
iešguđetlágan mediain ja dahkat oaivila sisdollui ja ulbmilii
•
geavahit retoralaš ja digitála gálggaid ráhkadit ja ovdanbuktit
ovttastuvvon teavsttaid
•
geavahit retorihka doabavuogádaga analyseret ja árvvoštallat
iešguđetlágan áššeprosateavsttaid
Oahppanulbmiliidda evttohusat
Oahppanulbmiliid sáhttá hábmet: “Mun máhtán”-ulbmilin vai ohppiide lea
čielgaseabbo mii vurdo sis go gerget dáinna lážuin.
Mun máhtán:
•
čilget mii lea etos, logos ja patos áššeprosateavsttain
•
guorahallat váikkuhangaskaomiid oktavuođa áššeprosa teavsttain
•
čállit retoralaš analysa
Vuođđogálggat
Álggos bargabehtet lohkamiin, dás galget oahppit gávdnat mo dat
iešguđetlágán ávžžuhusvuogit leat geavahuvvon áššeprosateavsttain.
Nuppi oasis lea čállin deattuhuvvon, dás galget oahppit čállit iežaset
analysa áššeprosateavsttain.
31
Oahpahusláhču
Maid
Movt
Movttiidahttin ja
Vállje muhtin ođasáššiid main iešguđetlágán
ráhkkaneapmi
ávžžuhusvuogit leat geavahuvvon. Digaštala
doahpagiid etos – logos – patos- ohppiiguin, ja
árvvoštallet leat go diet doahpagat geavahuvvon
iešguđetláhkái du válljejuvvon ođasáššiin.
Digaštallet maid mo ávžžuhusvugiid sáhttá geavahit
áššeprosateavsttain vai oažžu ovdan oaidnoguottu.
Barggu
čađaheapmi
Luohkká sáhttá maid neahtas ohcat sierranas
ođasášši ja buohtastahttit teavsttaid.
Vállje muhtin áigeguovdilis ođasášši dahje
politihkalaš temá mainna bargabehtet. Ohcet
teavsttaid neahtas, dahje geavahehket aviissaid.
Lea vuogas ahte oahpaheaddji ovdagihtii gávdná
guldalanteavsttaid. Omd. nrk.no/sapmi dahje
http://radio.nrk.no/programmer/samisk/nytt
Juoge skovi (fig.7) maid oahppit sáhttet geavahit
gávdnan dihti ovdamearkkaid retoralaš
ávžžuhusvugiide. Lea buorre jus don ja oahppit
álggos ovttasbargabehtet muhtin teavsttain.
Digaštallet guđe ávžžuhusvuogit leat geavahuvvon
teavsttas, ja movt dat doibmet.
Ovdalgo oahppit čálligohtet iežaset analysa, sáhttet
sii omd. bidjat čuovvovaš gažaldaga tekstii: Mii lea
ulbmil dáinna teavsttain, ja makkár gielalaš ja
estehtalaš váikkuhusat leat eanemus oidnosis?
Dasto čállá juohke oahppi retoralaš analysa. Don
sáhtát ovdagihtii ohcat teavstta, dahje ahte juohke
32
oahppi ieš gávdná teavstta.
Dađistagaárvvoštallan
Oahpaheaddji sáhttá árvvoštallat dađistaga guđe ávžžuhusvugiid oahppi
lea geavahan ja bivdá oahppi čilget manin. Lea dehálaš bagadit oahppi
movt oktavuohta lea gaskal váikkuhangaskaoami ja teavstta. Atte áinnas
čálalaš ruovttoluottadieđuid mas čujuhat ovdamearkkaide ja čilgehusaide.
Čilgejuvvon kommentárat
Movt čilget ávžžuhusvugiid leat oahppit oahppan J 1. ja J 2. Skovvi mii lea
jurddašuvvon dan láhčui lea ávkkálaš go dat lea čorges listu mii addá
vuođu retoralaš guorahallamii. Go oahppi bargá retoralaš guorahallamiin,
de ferte hárjehallat geavahit doahpagiid mat čilgejit ulbmila
váikkuhusgaskaomiin, ja movt dat geavahuvvojit. Dán bargui dárbbaša
buori áiggi, ja dávjá lea ávkkálaš ovttasbargat go čállá analysa. Go
digaštallá eará ohppiiguin dahje oahpaheddjiin, de oahppá jođáneappot ja
buorebut retorihka doahpagiid.
Progrešuvdna
Gelbbolašvuođamihttomearit dán lážus leat ulbmilat viidásit fievrriduvvon
J 1 ja J 2 gos oahppit geavahit máhtu retoralaš ávžžuhusvugiin
digaštallamiin ja ovdanbuktimiin.
33
Eanet retorihka ja njálmmálaš ovttasteami birra
http://virksommeord.uib.no/
http://ndla.no/nb/node/59802
http://www.utdanningsetaten.oslo.kommune.no/getfile.php/utdanningseta
ten%20%28UDE%29/Internett%20%28UDE%29/PED/VFL/8cMuntlige%20aktiviteter.pdf
Sártnit Sámedikkis
http://www.sametinget.no/OmSametinget/Organisasjonsstruktur/Sametingsraadet/Taler-og-artikler
Dearvuođat Aili Keskitalos på Sámi álbmotbeaivvi guovvamánu 6.b. 2014
dárogillii: https://www.youtube.com/watch?v=xc3_jlheB40
Davvi sámegillii: https://www.youtube.com/watch?v=H6Q3d-KR8IY
https://www.youtube.com/watch?v=lHe2Vd3KQDE
Ruoŧas: What local people? - Poesi för ett gruvfritt Kallak med Mimi Märak
https://www.youtube.com/watch?v=JiFcEvjIG8w
34
4. Ressurssat
Neahttaressurssat
Liŋkkat neahttaressurssaide
Digitála oahpponeavvut sámegillii:
http://oahpa.no
Oahppanbálgát:
http://kursa.oahpa.no
http://kuvsje.oahpa.no
Neahttasátnegirjjit
http://533.davvi.no/ordbok_norsam.php
http://533.davvi.no/ordbok_samnor
http://sanit.oahpa.no grammatihkain (davvisámegillii)
http://baakoeh.oahpa.no
grammatihkain (lullisámegillii)
Dáid sátnegirjjid sáhttá maid geavahit lohkangirjin:
http://baakoeh.oahpa.no/read/
http://sanit.oahpa.no/read/
Web-sátnegirjjit
http://gtweb.uit.no/webdict/index_sme-nob.html
http://gtweb.uit.no/webdict/index_sma-nob.html
http://533.davvi.no/ordbok_norsam.php
http://533.davvi.no/ordbok_samnor
Sátnegirjjit maid neahtas viežžá
http://giellatekno.uit.no/words/dicts/index.nno.html
http://giellatekno.uit.no/words/dicts/index-sma.nno.html
http://ordbok.sametinget.se (svensk-lulesamisk, svensk-sydsamisk)
http://gtweb.uit.no/webdict/ak/smj2nob/index.html (lulesamisk)
35
http://gtweb.uit.no/webdict/ak/nob2smj/index.html
Govvasátnegirji jienain
http://lexin.nada.kth.se/lang/trio/ss/sydsamiska.htm (sørsamisk)
Konteaksta
http://gtlab.uit.no:8080/teaksta/
Evttohusbánku: Dáppe gávnnat evttohusaid iešguđetlágan oahppanaktiivitehtaide
http://www.udir.no/Lareplaner/Veiledninger-til-lareplaner/Revidert2013/Veileding-til-revidert-lareplan-i-engelsk/4-Idebank/
Digitála bargoneavvut oahpaheddjiide (Vižžon eŋgelas bagadusas )
Connected Learners: A Step-by-Step Guide to Creating a Global
Classroom
Connected learners lea girji oahpaheddjiide mii lea čállon Sandvika
joatkkaskuvla ohppiin. Dát lea e-girji, ja dat bagada oahpaheddjiid mo
geavahit digitála veahkkeneavuid. Girji heive buot oahpaheddjiide
beroškeahttá man dásis oahpaha.
• PhotoStory – Ráhkadit digitála muitalusaid govaiguin, teaksta ja
jietnakommentárat ja duogábealmusihkka
• Mindomo – digitala jurddakárta (muhtimat leat nuvttá)
• Quizlet – digitála oahppanneavut (koarttat, spealut jna.)
• Bubble.us – digitála jurddakárta
• Wordle dahje TagCrowd sátne-balva prográmma
• Audacity – Jietnabádden- ja redigerenprográmma
Wiki til skolebruk neahttasiidu gos máŋggas sáhttet ovttas čállit oktasaš
teavsttaid
• Tux Paint ja Make Beliefs Comix Tevdneprográmma
• http://www.pixton.com/ Prográmma mainna ráhkada govvaráidduid.
• http://goanimate.com/ Prográmma mainna ráhkada videofilmmaid
36
• http://freemind.sourceforge.net/wiki/index.php/Main_Page Jurddakárta
• blogger.com, wordpress.org, bloggr.no, www.blog.no Blogganeavut
• http://iktsenteret.no/sites/iktsenteret.no/files/attachments/48_blogg_i_
undervisningen.pdf Blogga geavahit oahpahusas (IKT-senteret)
http://www.fremmedspraksenteret.no/nor/fremmedspraksenteret/laringsr
essurser/ikt-i-sprak-_-en-veiledning-for-larere-1/blogger-og-wikier
Bloggaid ja wikiijaid geavahit oahpahusas
37
Minstarat
(Fig.1)Ovdamearka
iežas-árvvoštallanskovvái:
Namma:
Dáhton:
Oahppanulbmil:
Mun
Dán in máhte
máhtan doarvái bures
Máhtán stávvaliid doaškut.
Máhtán stávvaliid lohkat.
Máhtán doaškut ja lohkat stávvaliid
oktanagas.
Máhtán doaškut stávvaliid ja muitalit galle
vokála/ diftoŋŋa sánis leat.
Máhtán gullat vuosttaš jiena stávvalis.
Máhtán gullat maŋimuš jiena stávvalis.
Máhtán gullat buot jienaid stávvalis.
(Fig.2)
Čállinrámma ákkastalli teavstta plánemii: Eambbo
ákkastalli čállimii ja hábmemii
For motorferdsel
Mot motorferdsel
38
(Fig.3)
Čállinrámma cealkka álggaheapmái
Álggaheapmi
Ollu mánát liikojit skohter…
Váldo-oassi
Mun oaivvildan skohter lea buorre…
Vuosttažiin…
Ja nubbi ágga…
Ja Goalmmát ágga…
39
Mun oaivvildan skohter ii leat buorre…
Okta sivva lea…
Nubbi sivva lea…
Goalmmát sivva lea…
Loahppa:
Loahpalaččat oaivvildan…
(Fig.4)
DHO-skovvi
Álggaheamis muhtin temás sáhttet oahppit geavahit DHO-skovi. Sii čállet
maid sii dihtet ovdagihtii fáttá birra, dan ráidui mii lea merkejuvvon D. D
mearkkaša dás Dieđán. Ráidui merkejuvvon H, čállet sii makkár eambbo
dieđuid Háliidit oahppat fáttá birra. Go gerget fáttáin, de čállet O ráidui
maid sii leat oahppan.
40
D
H
O
Dieđán fáttá birra
Háliidan oahppat fáttá birra
Ohppen fáttá birra
(Fig. 5)Vuoruhančálus
Temá:
Namma:
Dahton:
1. ______________________________________________________
2.____________________________________________________
2. ____________________________________________________
2. ____________________________________________________
2.____________________________________________________
3. ______________________________________________
3. ______________________________________________
3. ______________________________________________
3. ______________________________________________
3. ______________________________________________
3. ______________________________________________
1. ______________________________________________________
2.____________________________________________________
2. ____________________________________________________
2. ____________________________________________________
2.____________________________________________________
41
3. ______________________________________________
3. ______________________________________________
3. ______________________________________________
3. ______________________________________________
3. ______________________________________________
3. ______________________________________________
(Fig.6)Disposišuvdna
fágaartihkkalii
Váldosisdoallu
Temá
Mu váldoulbmil artihkkaliin lea:
bajilčála
Álgu
Álggus galgá boktit beroštumi, muitalit temá
čuolbmačilgehusa ja movt don áiggut čađahit.
Váldooassi
Čále čuoggáid temás maid don háliidat geavahit
teavsttas.
Loahppa
Čále loahpa artihkkalii.
Maid leat gávnnahan?
Leat go vástidan daid maid áigot iskat, maid čállet
42
álggahusas?
(Fig. 7)
Skovvi masa čilget retoralaš ávžžuhusvugiid
Čális konkrehta ovdamearkkaid teavsttas mainna leat bargamin. Muitte
čilget mo ávžžuhusat doibmet teavsttas.
Etos
Logos
Patos
43