1. No category

1
SOOME KEELE GRAMMATIKA
SISUKORD
VOKAALHARMOONIA
3
ASTMEVAHELDUS
4
NIMISÕNA
6
Ainsuse osastav kääne 6
Ainsuse omastav kääne 9
Ainsuse sisseütlev kääne 10
Ainsuse olev kääne 12
Ainsuse saav kääne 13
Nimisõna mitmus 14
Mitmuse osastav kääne 16
Mitmuse omastav kääne 17
TEGUSÕNA
19
Tegusõna algvorm
19
Tegusõna pööramine
19
Olevik
20
Lihtminevik
23
Täisminevik 28
Enneminevik 30
Kõneviis
31
2
Käskiv kõneviis 31
Tingiv kõneviis 33
Tegumood
35
Passiiv - Olevik 35
Passiiv - Lihtminevik 36
III infinitiiv 38
OMADUSSÕNA
39
Võrdlusastmed 39
Keskvõrre
39
Ülivõrre 41
ASESÕNA
44
Isikulised asesõnad 44
Näitavad asesõnad 44
Siduvad asesõnad 45
Küsivad asesõnad 46
MÄÄRSÕNA 47
Viisimäärused
47
Kohamäärused
47
Ajamäärused
48
3
VOKAALHARMOONIA
Kui sõnas on vokaalid a, o, u, e, i => on sõna lõpus vokaal a või o
Näiteks: satama/ssa
koulu/ssa
laula/vat
laula/vatko
Kui sõnas on vokaalid ä, ö, y, e, i => on sõna lõpus vokaal ä või ö
Näiteks: äidi/llä
yö/llä
kylvy/ssä
syö/vät
syö/vätkö
Kui sõnas on ainult vokaalid e ja/või i => on sõna lõpus vokaal ä või ö
Näiteks: kiele/llä
viet/kö
vie/vät
4
ASTMEVAHELDUS
Tegusõna tüve saame, kui eraldame I infinitiivi tunnuse (-a/ä, -da/dä, -la/lä, -na/nä,
-ra/rä, -ta/tä).
Näiteks: anta/a
ajatel/la
pur/ra
juo/da
men/nä
halu/ta
Nimisõna tüve saame omastavast käändest.
Näiteks: jalka – jala/n
hammas – hampaa/n
Astmevaheldust otsime sõna tüve viimasest silbist, s.t. tüve kahe viimase hääliku
hulgast. Sõna on tavaliselt astmevahelduslik, kui sõna tüve kahe viimase hääliku
hulgas on k, p, t või nendega lõppev konsonantühend.
Tugev Nõrk
aste aste
kk
pp
tt
k
p
t
nk
mp
lt
nt
k
p
t
v
d
ng
mm
ll
nn
rt
rr
Tegusõna
Algvorm
leikkiä mängida
oppia õppida
auttaa aidata
lukea lugeda
leipoa küpsetada
pitää hoida
onkia õngitseda
empiä kõhelda
kieltää eitada
kääntää tõlkida
ymmärtää aru
saada
Ainsuse
1. pööre
leikin mängin
opin õpin
autan aitan
luen loen
leivon küpsetan
pidän hoian
ongin õngitsen
emmin kõhklen
kiellän eitan
käännän tõlgin
ymmärrän saan
aru
Nimisõna
Nimetav kääne
Omastav kääne
takki mantel
kuppi tass
tyttö tüdruk
laki seadus
leipä leib
satu muinasjutt
Helsinki Helsingi
kumpi kumb
ilta õhtu
lintu lind
takin mantli
kupin tassi
tytön tüdruku
lain seaduse
leivän leiva
sadun muinasjutu
Helsingin Helsingi
kumman kumma
illan õhtu
linnun linnu
virta vool virran voolu
5
Nõrk Tugev
aste aste
k
p
t
v
d
ng
mm
ll
nn
rr
kk
pp
tt
k
p
t
nk
mp
lt
nt
rt
Tegusõna
Algvorm
pakata pakkida
napata tabada
mitata mõõta
maata lebada
levätä puhata
kohdata kohata
hangata hõõruda
kammata kammida
vallata vallutada
rynnätä söösta
verrata võrrelda
Ainsuse
1. pööre
pakkaan pakin
nappaan taban
mittaan mõõdan
makaan leban
lepään puhkan
kohtaan kohtan
hankaan hõõrun
kampaan kammin
valtaan vallutan
ryntään sööstan
vertaan võrdlen
Nimisõna
Nimetav kääne
rikas rikas
opas giid
kate kate
aie kavatsus
taive käänak
keidas oaas
rengas rõngas
hammas hammas
sivellin pintsel
vanne rehv
porras aste
Omastav
kääne
rikkaan rikka
oppaan giidi
katteen katte
aikeen kavatsuse
taipeen käänaku
keitaan oaasi
renkaan rõnga
hampaan hamba
siveltimen pintsli
vanteen rehvi
portaan astme
6
NIMISÕNA
Soome keeles on 14 käänet (+ akkusatiivi - sihitav):
Käände nimetus
Soome keeles Eesti keeles
nominatiivi
nimetav
genetiivi
omastav
partitiivi
osastav
illatiivi
sisseütlev
inessiivi
elatiivi
allatiivi
adessiivi
ablatiivi
translatiivi
essiivi
abessiivi
instruktiivi
komitatiivi
seesütlev
seestütlev
alaleütlev
alalütlev
alaltütlev
saav
olev
ilmaütlev
viisiütlev
kaasaütlev
Ainsus
Käändelõpud
-n
-a/ä, -ta/tä, -tta/ttä
vokaali pikendus + -n,
h + vokaal + n,
-seen
-ssa/ssä
-sta/stä
-lle
-lla/llä
-lta/ltä
-ksi
-na/nä
-tta/ttä
-n
-
Mitmus
-t (tunnus)
-en, -den, -tten, -in, -ten
-a/ä, -ta/tä
-in,
-hin,
-siin
-ssa/ssä
-sta/stä
-lle
-lla/llä
-lta/ltä
-ksi
-na/nä
-tta/ttä
-n
-ne + omastusliide
Nimisõna tüve saame omastavast käändest. Sellele tüvele liituvad teised käändelõpud
(v.a. teatud juhtudel osastav, sisseütlev ja olev kääne).
u Ainsuse osastav kääne
Ainsuse osastava käände lõpud on: -A/-Ä
-TA/-TÄ
-TTA/-TTÄ
Osastav kääne vastab küsimustele: Ketä? Keda?, Mitä? Mida?, Kuinka monta?
Kui palju?
7
Osastav kääne on nimetava käändega samas astmes.
Ainsuse osastava käände moodustamine: nimetav kääne + käändelõpp
1. Kui sõna lõpus on üks täishäälik (v.a. –e), on osastava käände lõpuks -a/-ä.
Nimetav kääne
talo
maja
omena õun
päivä
päev
Osastav kääne
talo-a
maja
omena-a õuna
päivä-ä
päeva
2. Kui sõna lõpus on kaashäälik või kaks täishäälikut, on osastava käände lõpuks
-ta/-tä.
Nimetav kääne
puu
puu
työ
töö
puhelin telefon
Osastav kääne
puu-ta
puud
työ-tä
tööd
puhelin-ta
telefoni
NB! Kui sõna lõpus on -ia ja -ea/-eä, on osastava käände lõpuks -a/-ä.
Nimetav kääne
asia
asi
nopea
kiire
tärkeä
tähtis
Osastav kääne
asia-a
asja
nopea-a
kiiret
tärkeä-ä
tähtsat
NB! nen-lõpuliste sõnade osastava käände lõpp liitub sõna tüvele.
Nimetav kääne
suomalainen
soomlane
ihminen
inimene
Tüvi
suomalaiseihmise-
Osastav kääne
suomalais-ta
soomlast
ihmis-tä
inimest
8
3. Kui sõna lõpus on –e, on osastava käände lõpuks -tta/-ttä.
Nimetav kääne
kone
masin
hame
seelik
perhe
pere
Osastav kääne
kone-tta
masinat
hame-tta
seelikut
perhe-ttä
peret
Ainsuse osastavat käänet kasutatakse:
1. Numbritega (v.a. numbriga 1) ja selliste sõnadega nagu pool, paar ja mitu
2 punaista omenaa
5 naista
20 kaunista kukkaa
monta kissaa
puoli vuotta
pari päärynää
- 2 punast õuna
- 5 naist
- 20 kaunist lille
- mitu kassi
- pool aastat
- paar pirni
2. Materjalide ja abstraktsete mõistete korral
Tämä sormus on kultaa.
Haluatko kahvia?
Hänellä on tarpeeksi rahaa.
Onko sinulla aikaa?
See sõrmus on kullast.
Soovid sa kohvi?
Tal on piisavalt raha.
Kas sul on aega?
3. Negatiivses lauses
Pekka ei lue lehteä.
Täällä ei ole puhelinta.
Minulla ei ole autoa.
Pekka ei loe lehte.
Siin ei ole telefoni.
Mul ei ole autot.
4. Sihitislauses, st. kui protsess on pooleli
- Missä Liisa on?- Kus Liisa on?
- Hän pesee vielä ikkunaa.- Ta peseb veel akent.
9
5. Teatud ees- ja tagasõnadega, näiteks:
alas
ennen
ilman
kohtaan
kohti
pitkin
päin
varten
vastaan
ylös
alla
enne
ilma
vastu
suunas, poole
mööda
poole, suunas
jaoks
vastu
üles
Lasken alas mäkeä. Poika kulkee tietä pitkin. Lasen mäest alla.
Poiss kõnnib mööda teed.
u Ainsuse omastav kääne
Omastava käände lõpuks -N.
Omastav kääne vastab küsimustele: Kenen? Kelle?, Minkä? Mille?
Omastava käände moodustamine: nimisõna tüvi + käändelõpp
Astmevahelduslike sõnade nimetav ja omastav kääne on vastupidises astmes, s.t.
nõrgatüvelistel sõnadel tugevas astmes ja tugevatüvelistel sõnadel nõrgas astmes
(vt. astmevahelduse tabel).
Nimetav
koti
kodu
poika
poeg
huone
tuba
nainen naine
mies
mees
nimi
nimi
Tüvi
kodipojahuoneenaisemiehenime-
Omastav kääne
kodi-n
kodu
poja-n
poja
huonee-n toa
naise-n
naise
miehe-n
mehe
nime-n
nime
10
Lintu on talon katolla.
Pojan äiti on työssä kaupassa. Lind on maja katusel.
Poisi ema on kaupluses tööl.
Omastava käändega kasutatavaid ees- ja tagasõnu:
aikana
ansiosta
halki
kanssa
kautta
luona, luota, luokse
lähellä, läheltä, lähelle
mukaan
ohi
päällä, päältä, päälle
sisällä, sisältä, sisälle
takana, takaa, taakse
takia
tähden
vuoksi
ympärillä, ympäriltä
ajal
tõttu
läbi, pooleks
koos
kaudu, läbi
juures, juurest, juurde
lähedal, lähedalt, lähedale
kaasa, järgi, kohaselt
mööda
peal, pealt, peale
sees, sisse, seest
taga, tagant, taha
tõttu, pärast
pärast, tõttu
pärast, tõttu, jaoks
ümber, ümbert
Pöydän ympärillä oli viisi ihmistä.
Laua ümber oli viis inimest.
u Ainsuse sisseütlev kääne
Ainsuse sisseütleva käände lõpud on: tüvevokaali pikenemine + -N
-H + tüvevokaal + -N
-SEEN
Sisseütlev kääne on alati tugevas astmes.
11
Lühikese vokaali järel: tüvevokaali pikenemine + -N
Nimetav kääne
Helsinki
Helsingi
kauppa
kauplus
Sisseütlev kääne
Helsinki-i-n
Helsingisse
kauppa-a-n
kauplusesse
Pika vokaali ja diftongi järel: H + tüvevokaal + N
Nimetav kääne
maa
maa
työ
töö
Sisseütlev kääne
maa-h-a-n
maha, maasse
työ-h-ö-n
tööle
Kontraheerunud sõnades: -SEEN
Nimetav kääne
huone
tuba
kallis
kallis
Tüvi
huoneekallii-
Sisseütlev kääne
huonee-seen
tuppa
kallii-seen
kallisse
Ainsuse sisseütlevat käänet kasutatakse koos selliste tegusõnadega nagu näiteks:
rakastua - armuda
kyllästyä - küllastuda
suostua - soostuda
tutustua - tutvuda
luottaa - usaldada
vastata - vastata
loppua - lõppeda
tottua - harjuda
osallistua - osaleda
Tutustuin esimieheen.
Tutvusin ülemusega.
Hän suostui ehdotukseen. Ta soostus ettepanekuga.
Äiti osallistuu kokoukseen. Ema osaleb koosolekul.
NB!
Aamusta iltaan.
Vuodesta vuoteen.
Maanantaista tiistaihin.
Hommikust õhtuni.
Aastast aastasse.
Esmaspäevast teisipäevani.
12
u Ainsuse olev kääne
Oleva käände lõpuks on -NA/-NÄ.
Olev kääne vastab küsimustele: Kenenä? Kellena?, Minä? Millena?, Millaisena?
Missugusena?, Milloin? Millal?
Oleva käände moodustamine: sõna tüvi + käändelõpp
Olev kääne on astmevahelduslikes sõnades alati tugevas astmes.
Nimetav kääne
onnellinen
õnnelik
opas
giid
lehti
leht
äiti
ema
tyttö
tüdruk
Tüvi
onnelliseoppaalehdeäiditytö-
Olev kääne
onnellise-na
õnnelikuna
oppaa-na
giidina
lehte-nä
lehena
äiti-nä
emana
tyttö-nä
tüdrukuna
Oleva käände kasutamine:
1. Kenenä? Kellena?, Minä? Millena?
Jo pienenä tyttönä hän piti musiikista. Talle meeldis muusika juba väikese tüdrukuna.
Maija työskentelee sihteerinä.
Maija töötab sekretärina.
2. Millaisena? Missugusena?
Äiti tuli kotiin väsyneenä. Sairaana ei saa tulla töihin. Ema tuli koju väsinuna.
Haigena ei tohi tööle tulla.
3. Milloin? Millal?
a) nädalapäevad, pühad:
maanantaina – esmaspäeval
sunnuntaina - pühapäeval
viikonloppuna – nädalalõpul
jouluna - jõulude ajal
13
b) aasta:
Minä vuonna sinä olet syntynyt? Olen syntynyt vuonna 1964.
Mis aastal sa sündinud oled?
Olen sündinud aastal 1964.
c) viime eelmisel, tänä täna; sel, ensi (vahetult) järgmisel:
tänä iltana - täna õhtul
tänä kesänä - sel suvel
ensi syksynä - järgmisel sügisel
viime talvena - eelmisel talvel
u Ainsuse saav kääne
Saava käände lõpuks on -KSI.
Saav kääne vastab küsimustele: Miksi? Milleks?, Keneksi? Kelleks?, Millaiseksi?
Missuguseks?, Kuinka pitkäksi ajaksi? Kui kauaks?
Saava käände moodustamine: sõna tüvi + käändelõpp
Nimetav kääne
äiti
ema
tyttö
tüdruk
lammas
lammas
onnellinen
õnnelik
Tüvi
äiditytölampaaonnellise-
Saav kääne
äidi-ksi
emaks
tytö-ksi
tüdrukuks
lampaa-ksi
lambaks
onnellise-ksi
õnnelikks
Saavat käänet kasutatakse:
1. Väljendamaks missuguseks või kelleks/milleks on lause alus või sihitis muutu­
nud või muutumas:
Tule pian terveeksi! Hän menee työnjohtajaksi erääseen firmaan.
Liisa valittiin kokouksen puheenjohtajaksi. Saa ruttu terveks!
Ta läheb ühte firmasse töödejuhatajaks.
Liisa valiti koosoleku juhatajaks.
14
NB! Mõned verbid nõuavad sihitist, nn:
luulla
tuntea
sanoa
ehdottaa
kutsua
kuvitella
arvata, uskuda
tunda
öelda
ettepanekut teha
kutsuda
ette kujutada
+ sihitis
+ saav kääne
He ehdottivat Liisaa puheenjohtajaksi. Nad soovitasid Liisat esimeheks.
Kuvittelin tätä työtä helpommaksi.
Pidasin seda tööd kergemaks.
2. Ajaväljenditega
a) Kui kauaks?
Tulin Suomeen kolmeksi kuukaudeksi. Tulin Soome kolmeks kuuks.
Tässä on työtä koko päiväksi.
Siin on tööd kogu päevaks.
b) Millal? (missuguses järjekorras)
Ensimmäiseksi meidän täytyy kirjoittaa Kõigepealt peame koostama
pöytäkirja.
protokolli.
Seuraavaksi valitaan kokouksen
Järgnevalt valitakse koosoleku juhataja.
puheenjohtaja.
u Nimisõna mitmus
Mitmuse nimetava käände moodustamiseks lisatakse nimisõna ainsuse tüvele -T.
Ainsus
Nimetav kääne
jalka
jalg
kysymys
küsimus
kenkä
king
perhe
perekond
Tüvi
jalakysymyksekengäperhee-
Mitmus
Nimetav kääne
jala-t
jalad
kysymykse-t
küsimused
kengä-t
kingad
perhee-t
perekonnad
15
Teistes käänetes on mitmuse tunnuseks –i (kahe täishääliku vahele sattunud mitmuse
tunnus -i muutub -j-ks), millele lisandub käändelõpp. Mitmuses on tavaliselt samad
käänete lõpud nagu ainsuseski (vt. käändelõppude tabel).
O, -ö ja -u jäävad alati alles:
suures koolis
iso-ssa koulu-ssa
iso-i-ssa koulu-i-ssa
suurtes koolides
Muud täishäälikud kaovad, pikk vokaal muutub lühikeseks:
suure-ssa venee-ssä
vieraa-ssa maa-ssa
suures laevas
võõral maal
suur-i-ssa vene-i-ssä
viera-i-ssa ma-i-ssa
suurtes laevades
võõratel maadel
Kui sõna koosneb kahest või enamast silbist ning sõna esimeseks täishäälikuks on
-a, -i või -e, võib tüvevokaal -a muutuda -o-ks:
autoilija-lla
kirjailija-lla
autojuhil
kirjanikul
autoilijo-i-lla
kirjailijo-i-lla
autojuhtidel
kirjanikel
penke-i-llä
panke-i-ssa
pinkidel
pankades
Sõnatüve -i muutub e-ks:
penki-llä
panki-ssa
pingil
pangas
Kui ühesilbilises sõnas esineb täishäälikuühend -uo, -yö või -ie, kaob esimene täht
mitmuses ära.
yö-llä
suo-lla
tie-llä
öösel
soos
teel
ö-i-llä
so-i-lla
te-i-llä
öödel
soodes
teedel
16
u Mitmuse osastav kääne
Mitmuse osastava käände lõpud on -A/-Ä või -TA/-TÄ.
Kui sõna ainsuse tüvevormi lõpus on üks täishäälik, on mitmuse osastava käände
lõpuks on -a/-ä.
Ainsus
Nimetav kääne
pöytä
laud
ystävä
sõber
opettaja
õpetaja
puhelin
telefon
Tüvi
pöydäystäväopettajapuhelime-
Mitmus
Osastav kääne
pöyt-i-ä
laudu
ystäv-i-ä
sõpru
opettaj-i-a
õpetajaid
puhelim-i-a
telefone
Mitmuse osastava käände lõpuks on -ta/-tä, kui sõna:
a) ainsuse tüvevormi lõpus on kaks täishäälikut
Ainsus
Nimetav kääne
maa
maa
työ
töö
Tüvi
maatyö-
Mitmus
Osastav kääne
ma-i-ta
maid
tö-i-tä
töid
b) mitmuse tüvevormi lõpus on täishäälikuühend -oi, -öi, -ei (mitmesilbilised sõnad)
Ainsus
Nimetav kääne
asia
asi
kynttilä
küünal
vaikea
raske
Tüvi
asiakynttilävaikea-
Mitmus
Osastav kääne
asio-i-ta
asju
kynttilö-i-tä
küünlaid
vaike-i-ta
raskeid
17
u Mitmuse omastav kääne
Mitmuse omastava käände lõpud on: -EN, -DEN, -TEN või –TTEN
Mitmuse omastava käände moodustamine: sõna tüvi + -i + käändelõpp
Tüve -ä ja -e kaovad ära.
Ainsus
Nimetav kääne
metsä
mets
nimi
nimi
Tüvi
metsänime-
Mitmus
Omastav kääne
mets-i-en
metsade
nim-i-en
nimede
Tüve vokaalid -o, -u, -y ja -ö jäävad alles. Kui tüve vokaal jääb alles, on mitmuse
tunnuseks -j.
Ainsus
Nimetav kääne
talo
maja
laulu
laul
hylly
riiul
pöllö
öökull
Tüvi
talolauluhyllypöllö-
Mitmus
Omastav kääne
talo-j-en
majade
laulu-j-en
laulude
hylly-j-en
riiulite
pöllö-j-en
öökullide
Tüve vokaal -a kaob või muutub –o-ks.
Ainsus
Nimetav kääne
Tüvi
opettaja
õpetaja
opettajaopiskelija
õpilane
opiskelija-
Mitmus
Omastav kääne
opettaj-i-en
õpetajate
opiskelijo-i-den
õpilaste
18
Tüve pikk vokaal muutub lühikeseks.
Ainsus
Nimetav kääne
kone
masin
maa
maa
Tüvi
koneemaa-
Mitmus
Omastav kääne
kone-i-den
masinate
ma-i-den
maade
Kui sõnas on astmevaheldus, on mitmuse omastav kääne tugevas astmes.
Ainsus
Nimetav kääne
äiti
ema
tyttö
tüdruk
leipä
leib
lammas
lammas
Tüvi
äiditytöleivälampaa-
Mitmus
Omastav kääne
äit-i-en
emade
tyttö-j-en
tüdrukute
leip-i-en
leibade
lampa-i-den
lammaste
19
TEGUSÕNA
u Tegusõna algvorm
Tegusõna algvormiks on soome keeles eesti keele da-tegevusnime vaste, mis on ka
sõnaraamatus esimesel kohal.
istu-a
saa-da
tul-la
halu-ta
tarvi-ta
istuda
saada
tulla
tahta
vajada
asu-a
juo-da
men-nä
osa-ta
häiri-tä
elada
juua
minna
osata
segada
käänty-ä
syö-dä
pur-ra
vasta-ta
ansai-ta
pöörduda
süüa
hammustada
vastata
teenida
Algvormi tunnus –A/-Ä, -DA/-DÄ, -LA/LÄ, -NA/-NÄ, -RA/RÄ, -TA/TÄ
eraldatakse enne tegusõna pööramist.
u Tegusõna pööramine
Tegusõna pöördelõpud:
minä
sinä
hän
me
te
he
-n
-t
vokaali pikenemine
-mme
-tte
-vat/-vät
puhu-n
puhu-t
puhu-u
puhu-mme
puhu-tte
puhu-vat
räägin
räägid
räägib
räägime
räägite
räägivad
Ainsuse 3. pöördes ei pikene diftong ega pikk vokaal:
Minä juon – hän juo
Minä saan – hän saa
Minä käyn – hän käy
etsi-n
etsi-t
etsi-i
etsi-mme
etsi-tte
etsi-vät
otsin
otsid
otsib
otsime
otsite
otsivad
20
u Olevik
w Oleviku jaatav kõne
Ainsuse ja mitmuse 3. pööre on astmevahelduslike sõnade korral alati tugevas
astmes.
1. pöördkond: istua
minä
sinä
hän
me
te
he
istua
/istuda/
istun
istut
istuu
istumme
istutte
istuvat
lähteä
/minna/
lähden
lähdet
lähtee
lähdemme
lähdette
lähtevät
kääntyä
/pöörata/
käännyn
käännyt
kääntyy
käännymme
käännytte
kääntyvät
2. pöördkond: saada
minä
sinä
hän
me
te
he
saada
/saada/
saan
saat
saa
saamme
saatte
saavat
syödä
/süüa/
syön
syöt
syö
syömme
syötte
syövät
tehdä
/teha/
teen
teet
tekee
teemme
teette
tekevät
21
3. pöördkond: tulla
minä
sinä
hän
me
te
he
tulla
/tulla/
tulen
tulet
tulee
tulemme
tulette
tulevat
mennä
/minna/
menen
menet
menee
menemme
menette
menevät
kävellä
/kõndida/
kävelen
kävelet
kävelee
kävelemme
kävelette
kävelevät
4. pöördkond: haluta
minä
sinä
hän
me
te
he
haluta
/tahta/
haluan
haluat
haluaa
haluamme
haluatte
haluavat
osata
/osata/
osaan
osaat
osaa
osaamme
osaatte
osaavat
vastata
/vastata/
vastaan
vastaat
vastaa
vastaamme
vastaatte
vastaavat
5. pöördkond: tarvita
minä
sinä
hän
me
te
he
tarvita
/vajada/
tarvitsen
tarvitset
tarvitsee
tarvitsemme
tarvitsette
tarvitsevat
häiritä
/segada/
häiritsen
häiritset
häiritsee
häiritsemme
häiritsette
häiritsevät
ansaita
/teenida/
ansaitsen
ansaitset
ansaitsee
ansaitsemme
ansaitsette
ansaitsevat
22
w Oleviku eitav kõne
Tegusõna eitav vorm saadakse ainsuse 1. pöördest (mina – vormist) pöördelõpu –n
eraldamisel.
1. pöördkond: istua
(minä istu-n)
minä
sinä
hän
me
te
he
en
et
ei
emme
ette
eivät
istu
2. pöördkond: saada
(minä saa-n)
minä
sinä
hän
me
te
he
en
et
ei
emme
ette
eivät
saa
3. pöördkond: tulla
(minä tule-n)
minä
sinä
hän
me
te
he
en
et
ei
emme
ette
eivät
tule
23
4. pöördkond: haluta
(minä halua-n)
minä
sinä
hän
me
te
he
en
et
ei
emme
ette
eivät
halua
5. pöördkond: tarvita
(minä tarvitse-n)
minä
sinä
hän
me
te
he
en
et
ei
emme
ette
eivät
tarvitse
u Lihtminevik
w Lihtmineviku jaatav kõne
Lihtmineviku tunnuseks on –I või -SI.
aa + i = ai
uo + i = oi
yö + i = öi
ie + i = ei
a + i = i, oi
Olevik
saan
juon
syön
vien
otan
laulan
Minevik
sain
join
söin
vein
otin
lauloin
24
ä+i=i
e+i=i
i+i=i
u + i = ui
y + i = yi
o + i = oi
pidän
menen
opin
asun
kysyn
kerron
pidin
menin
opin
asuin
kysyin
kerroin
1. pöördkond: istua (mineviku tunnuseks on -i)
istua
antaa
/istuma/
/anda/
LihtLihtOlevik
Olevik
minevik
minevik
istun
istu-i-n
annan
anno-i-n
minä
/istun/
/istusin/
/annan/
/andsin/
sinä istut
istu-i-t
annat
anno-i-t
hän istuu
istu-i
antaa
anto-i
me
istumme istu-i-mme annamme anno-i-mme
te
istutte
istu-i-tte
annatte
anno-i-tte
he
istuvat
istu-i-vat
antavat
anto-i-vat
oppia
/õppida/
LihtOlevik
minevik
opin
op-i-n
/õpin/
/õppisin/
opit
op-i-t
oppii
opp-i
opimme op-i-mme
opitte
op-i-tte
oppivat opp-i-vat
1. pöördkond: ymmärtää (mineviku tunnuseks on -si)
ymmärtää
/aru saada/
Olevik
minä
sinä
hän
me
te
he
ymmärrän
/saan aru/
ymmärrät
ymmärtää
ymmärrämme
ymmärrätte
ymmärtävät
Lihtminevik
ymmär-si-n
/sain aru/
ymmär-si-t
ymmär-si
ymmär-si-mme
ymmär-si-tte
ymmär-si-vät
rakentaa
/ehitada/
Olevik
rakennan
/ehitan/
rakennat
rakentaa
rakennamme
rakennatte
rakentavat
Lihtminevik
raken-si-n
/ehitasin/
raken-si-t
raken-si
raken-si-mme
raken-si-tte
raken-si-vat
25
2. pöördkond: saada
minä
sinä
hän
me
te
he
saada
/saada/
Olevik
Lihtminevik
saan /saan/
sa-i-n /sain/
saat
sa-i-t
saa
sa-i
saamme
sa-i-mme
saatte
sa-i-tte
saan
sa-i-vat
Olevik
voin /võin/
voit
voi
voimme
voitte
voivat
voida
/võida/
Lihtminevik
vo-i-n /võisin/
vo-i-t
vo-i
vo-i-mme
vo-i-tte
vo-i-vat
3. pöördkond: tulla
minä
sinä
hän
me
te
he
Olevik
tulen /tulen/
tulet
tulee
tulemme
tulette
tulevat
tulla
/tulla/
Lihtminevik
tul-i-n /tulin/
tul-i-t
tul-i
tul-i-mme
tul-i-tte
tul-i-vat
mennä
/minna/
Olevik
Lihtminevik
menen /lähen/
men-i-n /läksin/
menet
men-i-t
menee
men-i
menemme
men-i-mme
menette
men-i-tte
menevät
men-i-vät
4. pöördkond: haluta (mineviku tunnuseks on –si)
minä
sinä
hän
me
te
he
haluta
/tahta/
Olevik
Lihtminevik
haluan /tahan/ halu-si-n /tahtsin/
haluat
halu-si-t
haluaa
halu-si
haluamme
halu-si-mme
haluatte
halu-si-tte
haluavat
halu-si-vat
osata
/osata/
Olevik
Lihtminevik
osaan /oskan/ osa-si-n /oskasin/
osaat
osa-si-t
osaa
osa-si
osaamme
osa-si-mme
osaatte
osa-si-tte
osaavat
osa-si-vat
26
5. pöördkond: tarvita
tarvita
/vajada/
Olevik
Lihtminevik
tarvitsen
tarvits-i-n
minä
/vajan/
/vajasin/
sinä tarvitset
tarvits-i-t
hän
tarvitsee
tarvits-i
me
tarvitsemme
tarvits-i-mme
te
tarvitsette
tarvits-i-tte
he
tarvitsevat
tarvits-i-vat
häiritä
/segada/
Olevik
Lihtminevik
häiritsen
häirits-i-n
/segan/
/segasin/
häiritset
häirits-i-t
häiritsee
häirits-i
häiritsemme
häirits-i-mme
häiritsette
häirits-i-tte
häiritsevät
häirits-i-vät
w Lihtmineviku eitav kõne
Eitava lihtmineviku lõpuks on ainsuses -NUT/-NYT ja mitmuses –NEET, mis
lisatakse infinitiivi tüvele.
minä
sinä
hän
me
te
he
en
et
ei
emme
ette
eivät
-nut/-nyt
infinitiivi tüvi
-neet
Erandiks on 3. pöördkond:
minä
sinä
hän
en
et
ei
me
te
he
emme
ette
eivät
infinitiivi tüvi
-nut/-nyt
-lyt/-lyt
-rut/-ryt
-sut/-syt
-neet
-leet
-reet
- seet
27
1. pöördkond: istua
minä
sinä
hän
me
te
he
en
et
ei
emme
ette
eivät
puhua
/rääkida/
etsiä
/otsida/
puhunut /ei rääkinud/
etsinyt /ei otsinud/
puhuneet
etsineet
saada
/saada/
tehdä
/teha/
saanut /ei saanud/
tehnyt /ei teinud/
saaneet
tehneet
tulla
/tulla/
pestä
/pesta/
tullut /ei tulnud/
pessyt /ei pesnud/
tulleet
pusseet
2. pöördkond: saada
minä
sinä
hän
me
te
he
en
et
ei
emme
ette
eivät
3. pöördkond: tulla
minä
sinä
hän
me
te
he
en
et
ei
emme
ette
eivät
28
4. pöördkond: haluta
minä
sinä
hän
me
te
he
haluta
/tahta/
levädä
/puhata/
halunnut /ei tahtnud/
levännyt /ei puhanud/
halunneet
levänneet
tarvita
/vajada/
häiritä
/segada/
tarvinnut /ei vajanud/
häirinnyt /ei seganud/
tarvinneet
häirinneet
en
et
ei
emme
ette
eivät
5. pöördkond: tarvita
minä
sinä
hän
me
te
he
en
et
ei
emme
ette
eivät
u Täisminevik
w Täismineviku jaatav kõne
minä
sinä
hän
me
te
he
olen
olet
on
olemme
olette
ovat
-nut/ -nyt
infinitiivi tüvi
-neet
29
Erandiks on 3. pöördkond:
minä
sinä
hän
olen
olet
on
me
te
he
olemme
olette
ovat
infinitiivi tüvi
minä
me
olen
olemme
1. pk:
istua
istunut
istuneet
-nut/-nyt
-lyt/-lyt
-rut/-ryt
-sut/-syt
-neet
-leet
-reet
- seet
2. pk:
saada
saanut
saaneet
3. pk:
tulla
tullut
tulleet
4. pk:
haluta
halunnut
halunneet
5. pk:
tarvita
tarvinnut
tarvinneet
w Täismineviku eitav kõne
minä
sinä
hän
me
te
he
minä
me
en
et
ei
emme
ette
eivät
en
emme
-nut/ -nyt
ole
infinitiivi tüvi
-neet
ole
1. pk:
istua
istunut
istuneet
2. pk:
saada
saanut
saaneet
3. pk:
tulla
tullut
tulleet
4. pk:
haluta
halunnut
halunneet
5. pk:
tarvita
tarvinnut
tarvinneet
30
w Täismineviku kasutamine
Täisminevikku kasutatakse järgmistel juhtudel:
1. Tegevus on toimunud minevikus ja kestab endiselt.
Oleme elanud Soomes kümme aastat.
Olemme asuneet Suomessa kymmenen vuotta.
2. Tegevus on toimunud minevikus, kuid ei ole öeldud täpset ajahetke.
Olen käynyt Suomessa monta kertaa.
He ovat muuttaneet pois Tallinnasta.
Milloin sinä olet syntynyt?
Olen käinud Soomes mitu korda.
Nad on Tallinnast ära kolinud.
Millal sa oled sündinud?
3. On olemas võimalus, et tegevus toimub hiljem.
En ole vielä käynyt katsomassa sitä uutta elokuvaa.
Oletko kuullut, että he muuttivat viime viikolla. Ma ei ole veel käinud seda uut filmi
vaatamas.
Oled sa kuulnud, et nad kolisid eelmisel
nädalal?
u Enneminevik
w Ennemineviku jaatav kõne
minä
sinä
hän
me
te
he
minä
me
olin
olit
oli
olimme
olitte
olivat
olin
olimme
-nut/-nyt
infinitiivi tüvi
-neet
1. pk:
istua
istunut
istuneet
2. pk:
saada
saanut
saaneet
3. pk:
tulla
tullut
tulleet
4. pk:
haluta
halunnut
halunneet
5. pk:
tarvita
tarvinnut
tarvinneet
31
w Ennemineviku eitav kõne
minä
sinä
hän
me
te
he
en
et
ei
emme
ette
eivät
minä en
emme
me
ollut
-nut/ -nyt
infinitiivi tüvi
olleet
ollut
olleet
1. p.k:
istua
istunut
istuneet
-neet
2. p.k:
saada
saanut
saaneet
3. p.k:
tulla
tullut
tulleet
4. p.k:
haluta
halunnut
halunneet
5. p.k:
tarvita
tarvinnut
tarvinneet
w Ennemineviku kasutamine
Enneminevikuga väljendatakse tegevust, mis oli juhtunud enne, kui midagi muud
toimus.
Olin jo syönyt aamiaisen, kun puhelin soi.
Olin juba hommikusöögi ära söönud, kui telefon helises.
u Kõneviis
w Käskiv kõneviis
Ainsuse 2. pööre - Käsud ja palved
Käskiva kõneviisi ainsuse 2. pööre saadakse tegusõna kindla kõneviisi oleviku
ainsuse 1. pöörde (mina–vormi) tüvest.
1. pöördkond
2. pöördkond
Tegusõna
Oleviku ainsuse
algvorm
1. pööre
lukea
lue-n
antaa
anna-n
syödä
syö-n
Käsk, palve
(ainsus)
Lue!
Loe!
Anna!
Anna!
Syö!
Söö!
32
3. pöördkond
4. pöördkond
5. pöördkond
hymyillä
herätä
punnita
hymyile-n
herää-n
punnitse-n
Hymyile!
Herää!
Punnitse!
Naerata!
Ärka!
Kaalu!
Ainsuse 2. pöörde eitus - Keelud
Käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde eitus moodustatakse Älä ja käskiva kõneviisi
ainsuse 2. pöörde abil.
Käsk, palve
(ainsus)
Lue!
Loe!
Anna!
Anna!
Syö!
Söö!
Hymyile!
Naerata!
Herää!
Ärka!
Punnitse!
Kaalu!
Keeld
(ainsus)
Älä lue!
Ärä loe!
Älä anna!
Ära anna!
Älä syö!
Ära söö!
Älä hymyile!
Ära naerata!
Älä herää!
Ära ärka!
Älä punnitse!
Ära kaalu!
Mitmuse 2. pööre – Käsud ja palved
Käskiva kõneviisi mitmuse 2. pöörde käsu saamiseks lisatakse tegusõna algvormi
tüvele liide -kaa/-kää.
1. pöördkond
2. pöördkond
3. pöördkond
4. pöördkond
5. pöördkond
Tegusõna
algvorm
luke-a
anta-a
syö-dä
hymyil-lä
herä-tä
punni-ta
Käsk, palve
(mitmus)
Luke-kaa!
Lugege!
Anta-kaa!
Andke!
Syö-kää!
Sööge!
Hymyil-kää!
Naeratage!
Herät-kää!
Ärgake!
Punnit-kaa!
Kaaluge!
33
Mitmuse 2. pöörde eitus - Keelud
Käskiva kõneviisi mitmuse 2. pöörde keeld moodustatakse sõna Älkää ja tegusõna
algvormi tüve ning liite -ko/-kö abil.
Tegusõna
algvorm
luke-a
anta-a
syö-dä
hymyil-lä
herä-tä
punni-ta
1. pöördkond
2. pöördkond
3. pöördkond
4. pöördkond
5. pöördkond
Keeld
(mitmus)
Älkää luke-ko!
Ärge lugege!
Älkää anta-ko!
Ärge andke!
Älkää syö-kö!
Ärge sööge!
Älkää hymyil-kö!
Ärge naeratage!
Älkää herät-kö!
Ärge ärgake!
Älkää punnit-ko!
Ärge kaaluge!
u Tingiv kõneviis
Tingiva kõneviisi tunnus on –ISI, mis liidetakse kindla kõneviisi oleviku 3. pöörde
(ta- või nad-vormi) tüvele.
w NB! Tüve lõpus olev –e ja –i kaovad.
tule-vat
oppi-vat
tulevad
õpivad
Tegusõna
algvorm
tul-isi-vat
opp-isi-vat
Kindla kv.
oleviku
3. pööre
1. pk
soittaa
he soitta-vat
1. pk
lukea
he luke-vat
tuleksid
õpiksid
Tingiv kõneviis
Ainsus
minä soitta-isi-n
/ma helistaksin/
sinä soitta-isi-t
hän soitta-isi
minä luk-isi-n
/ma loeksin/
sinä luk-isi-t
hän luk-isi
Mitmus
me soitta-isi-mme
te soitta-isi-tte
he soitta-isi-vat
me luk-isi-mme
te luk-isi-tte
he luk-isi-vat
34
2. pk
(vokaal saada
lüheneb)
3. pk
tulla
4. pk
haluta
5. pk
ansaita
minä sa-isi-n
/ma saaksin/
he saa-vat
sinä sa-isi-t
hän sa-isi
minä tul-isi-n
/ma tuleksin/
he tule-vat
sinä tul-isi-t
hän tul-isi
minä halua-isi-n
/ma tahaksin/
he halua-vat
sinä halua-isi-t
hän halua-isi
minä ansaits-isi-n
/ma teeniksin/
he ansaitse-vat
sinä ansaits-isi-t
hän ansaits-isi
me sa-isi-mme
te sa-isi-tte
he sa-isi-vat
me tul-isi-mme
te tul-isi-tte
he tul-isi-vat
me halua-isi-mme
te halua-isi-tte
he halua-isi-vat
me ansaits-isi-mme
te ansaits-isi-tte
he ansaits-isi-vat
Näiteks:
Sanoisin, jos tietäisin.
Ütleksin, kui teaksin.
Matkustaisin ulkomaille, jos minulla Sõidaksin välismaale, kui mul
olisi aikaa.
oleks aega.
w Tingiva kõneviisi eitus
Tingiva kõneviisi eitav vorm moodustatakse kindla kõneviisi ainsuse 1. pöördest
(minä – vormist), eraldades selleks pöördelõpp –n.
Kindla kv.
ainsuse 1. pööre
minä soitta-isi-n
Tingiv kõneviis
minä
sinä
hän
me
te
he
en
et
ei
emme
ette
eivät
soitta-isi
ma
sa
ta
me
te
nad
ei helistaks
35
w Tingiva kõneviisi kasutamine
Tingivat kõneviisi kasutatakse, kui:
1. tegemist on tingimusega (s.t. tegevuse toimumine on ebatõenäoline)
Sanoisin, jos tietäisin.
Ütleksin, kui teaksin.
2. palutakse või küsitakse midagi viisakalt
Soittaisitko minulle illalla?
Saisinko lasin vettä?
Kas sa helistaksid mulle õhtu?
Kas ma saaksin klaasi vett?
3. väljendatakse ebakindlust
En osaa sanoa, mitä haluaisin.
Ma ei oska öelda, mida ma tahaksin.
4. rääkija soovib midagi
Haluaisin käydä Suomessa.
Tahaksin käia Soomes.
u Tegumood
w Passiiv - Olevik
Passiivi oleviku jaatav vorm moodustatakse:
1. pöördkonna tegusõnade puhul: oleviku ainsuse 1. pöörde tüvi + -TAAN/ -TÄÄN
Teiste tegusõnade puhul:
tegusõna algvorm + -AN/-ÄN
NB! 1. pöördkonnas muutub tüve viimane vokaal –A/-Ä passiivis vokaaliks –E.
Passiivi oleviku eitava vormi moodustamiseks lisatakse EI ning eraldatakse jaatava
vormi lõpust –AN/-ÄN.
36
1. pk
2. pk
3. pk
4. pk
5. pk
Oleviku
Tegusõna
ainsuse
algvorm
1. pööre
lukea
lue-n
tietää
tiedä-n
katsoa
katso-n
ottaa
ota-n
tehdä
syödä
tupakoida
tulla
hymyillä
pestä
haluta
pakata
lukita
tarvita
Passiiv - Olevik
Jaatus
lue-taan
tiede-tään
katso-taan
ote-taan
tehdä-än
syödä-än
tupakoida-an
tulla-an
hymyillä-än
pestä-än
haluta-an
pakata-an
lukita-an
tarvita-an
loetakse
teatakse
vaadatakse
võetakse
tehakse
süüakse
suitsetatakse
tullakse
naeratatakse
pestakse
tahetakse
pakitakse
lukustatakse
vajatakse
Eitus
ei lue-ta
ei tiede-tä
ei katso-ta
ei ote-ta
ei tehdä
ei syödä
ei tupakoida
ei tulla
ei hymyillä
ei pestä
ei haluta
ei pakata
ei lukita
ei tarvita
ei loeta
ei teata
ei vaadata
ei võeta
ei tehta
ei sööda
ei suitsetata
ei tulda
ei naeratata
ei pesta
ei taheta
ei pakita
ei lukustata
ei vajata
w Passiiv - Lihtminevik
Passiivi lihtmineviku jaatav vorm moodustatakse:
1. pöördkonna verbide puhul:
oleviku ainsuse 1. pöörde tüvi + -TTIIN
2. ja 3. pöördkonna verbide puhul: verbi algvormi tüvi + -TIIN
4. ja 5. pöördkonna verbide puhul: verbi algvormi tüvi + -TTIIN
Passiivi lihtmineviku eitava vormi moodustamiseks lisatakse EI ning:
1. pöördkonna verbide puhul:
oleviku ainsuse 1. pöörde tüvi + -TTU/-TTY
2. ja 3. pöördkonna verbide puhul: verbi algvormi tüvi + -TU/-TY
4. ja 5. pöördkonna verbide puhul: verbi algvormi tüvi + -TTU/-TTY
37
NB! 1. pöördkonnas muutub tüve viimane vokaal –a/-ä passiivis vokaaliks –e.
Tegusõna
algvorm
1. pk
2. pk
3. pk
4. pk
5. pk
lukea
tietää
katsoa
ottaa
teh-dä
syö-dä
tupakoi-da
tul-la
hymyil-lä
pes-tä
halu-ta
paka-ta
luki-ta
tarvi-ta
Oleviku
ainsuse
1. pööre
lue-n
tiedä-n
katso-n
ota-n
Passiiv - Minevik
Jaatus
lue-ttiin
tiede-ttiin
katso-ttiin
ote-ttiin
teh-tiin
syö-tiin
tupakoi-tiin
tul-tiin
hymyil-tiin
pes-tiin
halu-ttiin
paka-ttiin
luki-ttiin
tarvi-ttiin
loeti
teati
vaadati
võeti
tehti
söödi
suitsetati
tuldi
naeratati
pesti
taheti
pakiti
lukustati
vajati
Eitus
ei lue-ttu
ei tiede-tty
ei katso-ttu
ei ote-ttu
ei teh-ty
ei syö-ty
ei tupakoi-tu
ei tul-tu
ei hymyil-ty
ei pes-ty
ei halu-ttu
ei paka-ttu
ei luki-ttu
ei tarvi-ttu
ei loetud
ei teatud
ei vaadatud
ei võetud
ei tehtud
ei söödud
ei suitsetatud
ei tuldud
ei naeratatud
ei pestud
ei tahetud
ei pakitud
ei lukustatud
ei vajatud
Passiivi lihtminevikku kasutatakse:
1. Lauses ei mainita või ei teata, kes on tegija
Kurssilla opiskeltiin ahkerasti kaksi viikkoa. Pekka valittiin puheenjohtajaksi. Kursusel õpiti usinasti kaks nädalat.
Pekka valiti esimeheks.
2. Kõnekeeles meie-vormi väljendamisel
Me käytiin eilen teatterissa.
Me tultiin taksilla. Me käisime eile teatris.
Me tulime taksoga.
38
u III infinitiiv
III infinitiivi tunnus: -MA/-MÄ
III infinitiivi moodustamine: mitmuse 3. pöörde tüvi + -MA/-MÄ + käändelõpp
Mitmuse
3. pööre
He juokse-vat
He syö-vat
III infinitiiv
juokse -ma-an
juokse -ma-ssa
juokse -ma-sta
juokse -ma-tta
juokse -ma-lla
jooksma
jooksmas
jooksmast
jooksmata
jooksmast
syö-mä-än
syö-mä-ssä
syö-mä-stä
syö-mä-ttä
syö-mä-llä
sööma
söömas
söömast
söömata
süües
w III infinitiivi kasutamine
III infinitiivi käänete kasutamine on enamasti sarnane eesti keelega. Kui lause
põhiverbi võib siduda küsimustega Mihin? Kuhu?, Missä? Kus? ja Mistä? Kust?,
kasutatakse lause teises verbis III infinitiivi:
Menen ravintolaan tanssimaan.
Menen kauppaan ostamaan ruokaa.
Lähen restorani tantsima.
Lähen poodi süüa ostma.
Olin ravintolassa tanssimassa.
Kävin ostamassa ruokaa.
Olin restoranis tantsimas.
Käisin poes süüa ostmas.
Tulen tanssimasta.
Tulen tantsimast.
III infinitiivi kasutatakse ka juhul, kui lause põhiverbi võib siduda küsimustega
Millä tavalla? Mil viisil? ja Miten? Kuidas?
Tulin tänne kävelemällä.
Tulin siia kõndides.
Työskentelemällä ahkerasti voi menestyä.
Usinalt töötades võib saavutada edu.
39
OMADUSSÕNA
u Võrdlusastmed
Positiivi Algvõrre
Tämä pallo on pieni.
Tuo talo on iso.
Komparatiivi Keskvõrre
Tämä pallo on pienempi.
Tuo talo on vielä isompi.
Superlatiivi Ülivõrre
Tämä pallo on pienin.
Tuo talo on isoin.
u Keskvõrre
w Keskvõrde moodustamine - Ainsus
Nimetav kääne:
omadussõna tüvi + -MPI
Osastav, sisseütlev ja olev kääne: omadussõna tüvi + -MPA/-MPÄ + käändelõpp
Teised käänded:
omadussõna tüvi + -MMA/-MMÄ + käändelõpp
Algvõrre
iloinen
rõõmus
pieni
väike
iso
suur
kaunis
kaunis
värikäs
värvikas
onnellinen
õnnelik
Keskvõrre
Nimetav kääne
Teised käänded
iloiseiloise-mpi
iloise-mpa-a
rõõmsam
rõõmsamat
pienepiene-mpi
piene-mmä-n
väiksem
väiksema
isoiso-mpi
iso-mma-ssa
suurem
suuremas
kauniikaunii-mpi
kaunii-mma-lle
kaunim
kaunimale
värikkää- värikkää-mpi
värikkää-mmä-llä
värvikam
värvikamal
onnellise- onnellise-mpi
onnellise-mma-sta
õnnelikum
õnnelikumast
Tüvi
40
Kahesilbiliste sõnade tüvevokaal –a/-ä muutub vokaaliks –e.
Keskvõrre
Nimetav kääne
Teised käänded
vahva tugev vahva- vahve-mpi tugevam vahve-mpa-an tugevamasse
halpa odav halva- halve-mpi odavam halve-mma-lla odavamal
kylmä külm kylmä- kylme-mpi külmem kylme-mmä-ssä külmemas
Algvõrre
Tüvi
Erandid:
Algvõrre
hyvä
pitkä
hea
pikk
Nimetav kääne
pare-mpi
parem
pite-mpi
pikem
Keskvõrre
Teised käänded
pare-mma-lle
paremale
pite-mmä-stä
pikemast
w Keskvõrde moodustamine - Mitmus
Nimetav kääne:
omadussõna tüvi + -MMA/-MMÄ + -T
Osastav, omastav, sisseütlev ja olev kääne: omadussõna tüvi + -MPI + käändelõpp
Teised käänded:
omadussõna tüvi + -MMI + käändelõpp
Algvõrre
iso
rikas
pieni
suur
rikas
väike
Tüvi
isorikkaapiene-
Keskvõrre
Mitmuse nimetav kääne
Teised mitmuse käänded
iso-mma-t
suuremad iso-mpi-a
suuremaid
rikkaa-mma-t rikkamad rikkaa-mpi-en rikkamate
piene-mmä-t väiksemad piene-mmi-ssä väiksemates
Keskvõrret kasutatakse koos sõnaga kuin või koos osastava käändega:
Liisa on nuorempi kuin Pekka. Liisa on Mattia nuorempi.
Liisa on noorem kui Pekka.
Liisa on Matist noorem.
41
u Ülivõrre
w Ülivõrde moodustamine – Ainsus
Nimetav kääne:
omadussõna tüvi + -IN (+ käändelõpp)
Osastav, sisseütlev ja olev kääne: omadussõna tüvi + -IMPA/-IMPÄ + käändelõpp
Teised käänded:
omadussõna tüvi + -IMMA/-IMMÄ + käändelõpp
Ülivõrre
Nimetav kääne
Teised käänded
helppo kerge helpo- helpo-in kõige kergem helpo-impa-an kõige kergemasse
iso
suur isoiso-in
kõige suurem iso-imma-lla
kõige suuremal
Algvõrre
Tüvi
Vokaalid -a, -ä, ja -e kaovad enne ülivõrde tunnust.
Algvõrre
Tüvi
Nimetav kääne
kõige
halpa odav halvahalv-in
odavam
kõige
pieni
väike pienepien-in
väiksem
kõige
vakava tõsine vakava- vakav-in
tõsisem
kõige
kylmä külm kylmä- kylm-in
külmem
Ülivõrre
Teised käänded
kõige
halv-in-ta
odavamat
kõige
pien-impä-än
väiksemasse
vakav-immakõige
sta
tõsisemast
kõige
kylm-immä-ssä
külmemas
Vokaalid -i ja -ii muuttuvad –e-ks.
Algvõrre
Tüvi
nätti
kena
siisti
puhas siisti-
kaunis ilus
näti-
kaunii-
Nimetav kääne
kõige
näte-in
kenam
kõige
siiste-in
puhtam
kõige
kaune-in
ilusam
Ülivõrre
Teised käänded
kõige
näte-impä-nä
kenamana
kõige
siiste-immä-llä
puhtamal
kõige
kaune-imma-ssa
ilusamas
42
Topeltvokaali korral kaob teine vokaal ülivõrde tunnuse ees ära.
Algvõrre
Tüvi
rikas
rikas
rikkaa-
terve
terve
tervee-
sairas
haige sairaa-
Nimetav kääne
kõige
rikka-in
rikkam
kõige
terve-in
tervem
kõige
saira-in
haigem
Ülivõrre
Teised käänded
kõige
rikka-in-ta
rikkamat
kõige
terve-impä-nä
tervemana
kõige
saira-imma-lle
haigemale
Erandid:
Algvõrre
hyvä
pitkä
uusi
hea
pikk
uus
Nimetav kääne
paras
kõige parem
pis-in
kõige pikem
uus-in kõige uuem
Ülivõrre
Teised käänded
parha-imma-lla kõige paremal
pis-in-tä
kõige pikemat
uus-imma-ssa
kõige uuemas
w Ülivõrde moodustamine – Mitmus
Nimetav kääne:
Osastav, omastav, sisseütlev
ja olev kääne:
Teised käänded:
Algvõrre
Tüvi
omadussõna tüvi + -IMMA/-IMMÄ + -T
omadussõna tüvi + -IMPI + käändelõpp
omadussõna tüvi + -IMMI + käändelõpp
Mitmuse nimetav kääne
Ülivõrre
Teised mitmuse käänded
kõige
suuremad
kõige
rikas
rikas rikkaa- rikka-imma-t
rikkamad
kõige
vakava tõsine vakava- vakav-imma-t
tõsisemad
kõige
siisti
puhas siistisiiste-immä-t
puhtamad
iso
suur
iso-
iso-imma-t
kõige
suuremaid
kõige
rikka-impi-na
rikkamatena
kõige
vakav-impi-en
tõsisemate
kõige
siiste-impi-in
suurematesse
iso-impi-a
43
Erandid:
Ülivõrre
Mitmuse nimetav kääne
Teised mitmuse käänded
pikk pis-immä-t kõige pikemad pis-immi-lle kõige pikematele
uus uus-imma-t kõige uuemad uus-impi-in
kõige uuematesse
Algvõrre
pitkä
uusi
Ülivõrret kasutatakse kolme või enama eseme, inimese jms. omavahel võrdle­
misel:
Älä ota kalleinta tarjousta.
Myymme vain parhaita tuotteita.
Ära võta kõige kallimat pakumist.
Müüme ainult kõige paremaid tooteid.
44
ASESÕNA
u Isikulised asesõnad
Nimetav
minä mina
sinä
sina
hän
tema
me
meie
te
teie
he
nemad
Osastav
minua mind
sinua
sind
häntä
teda
meitä
meid
teitä
teid
heitä
neid
Omastav
minun
minu
sinun
sinu
hänen
tema
meidän meie
teidän
teie
heidän
nende
minut
sinut
hänet
meidät
teidät
heidät
Sihitav
mind/ minu
sind/ sinu
teda/ tema
meid
teid
neid
Näiteks:
Mikä sinun nimesi on? En ole sinua pitkään nähnyt.
Minä kutsun sinut kylään.
Mis sinu nimi on?
Ma ei ole sind kaua näinud.
Mina kutsun sind külla.
u Näitavad asesõnad
tämä
tuo
se
nämä
nuo
ne
Nimetav
see
too
see, tema
need
nood
need, nemad
tätä
tuota
sitä
näitä
noita
niitä
Osastav
seda
toda
seda, teda
neid
noid
neid
tämän
tuon
sen
näiden
noiden
niiden
Omastav
selle
tolle
selle, tema
nende
nonde
nende
Tämä ja nämä viitavad asjadele ja esemetele, mis on lähedal:
Tämä on hyvä kirja.
Puhuvatko kaikki tätä kieltä?
Nämä asiat täytyy selvittää ajoissa.
See on hea raamat.
Kas kõik räägivad seda keelt?
Need asjad tuleb aegsasti välja selgitada.
45
Tuo ja nuo viitavad esemetele ja asjadele, mis asuvad kaugemal (kuid on siiski
näh­ta­vas kauguses):
Too paljundusmasin on katki.
Nood on juhataja raamatud.
Tuo kopiokone on rikki.
Nuo kirjat ovat johtajan.
Se ja ne viitavad esemetele ja asjadele, mida me ei näe:
Se kirja, jonka annoit minulle,
oli oikein hyvä. He puhuivat taas niistä vanhoista tilauksista.
See raamat, mille sa mulle andsid,
oli väga hea.
Nad rääkisid taas nendest vanadest
tellimustest.
u Siduvad asesõnad
joka
jotka
mikä
mitkä
Nimetav
kes, mis (ainsuses)
kes, mis (mitmuses)
mis (ainsuses)
mis (mitmuses)
jota
joita
mitä
mitä
Osastav
keda, mida
keda, mida
mida
mida
jonka
joiden
minkä
minkä
Omastav
kelle, mille
kellede, millede
mille
millede
Siduvad asesõnad joka ja mikä seovad omavahel kaks lauset.
Näetkö miehen, joka istuu tuolla?
Kirja, jota luen, on liian vaikea. Näetkö miehet, jotka istuvat tuolla?
Kas sa näed seda meest, kes seal istub?
Raamat, mida loen, on liiga raske.
Kas sa näed neid mehi, kes seal istuvad?
Joka viitab ühele sõnale, mis tähendab inimest, looma, asja või eset:
Sain lahjaksi kirjan, jota olin toivonut jo kauan. Se mies, jolle lainasin rahaa,
on kadonnut.
Sain kingituseks raamatu, mida olin juba
kaua soovinud.
See mees, kellele ma raha laenasin,
on kadunud.
46
Mikä viitab tervele eelnevale lausele, ülivõrdele või asja tähistavale asesõnale:
Eilen paistoi aurinko, mikä oli todella ihanaa.
Heillä on kaikkea, mitä ihminen voi toivoa.
Eile paistis päike, mis oli tõesti tore.
Neil on kõike, mida inimene võib soovida.
u Küsivad asesõnad
Nominatiivi Nimetav
Genetiivi
Omastav
Partitiivi
Osastav
Ainsus
kuka
kenen
ketä
Mitmus
ketkä
keiden
keitä
Ainsus
mikä
minkä
mitä
Illatiivi
Sisseütlev
keneen
keihin
mihin
Inessiivi
Elatiivi
Allatiivi
Adessiivi
Ablatiivi
Translatiivi
Essiivi
Abessiivi
Akkusatiivi
Seesütlev
Seestütlev
Alaleütlev
Alalütlev
Alaltütlev
Saav
Olev
Ilmaütlev
Sihitav
kenessä
kenestä
kenelle
kenellä
keneltä
keneksi
kenenä
kenettä
kenet
keissä
keistä
keille
keillä
keiltä
keiksi
keinä
keittä
missä
mistä
mille
millä
miltä
miksi
minä
-
Mitmus
mitkä
kes/mis
minkä
kelle/mille
mitä
keda/mida
kellesse/millesse/
mihin
kuhu
missä
kelles/milles/kus
mistä
kellest/millest/kust
mille
kellele/millele
millä
kellel/millel
miltä
kellelt/millelt
miksi
kelleks/milleks
minä
kellena/millene
kelleta
keda/kelle
Kuka-küsimust kasutatakse elusolenditest rääkides:
Kuka tuo mies on?
Ketkä nämä miehet ovat?
Kes see mees on?
Kes need mehed on?
Mikä-küsimust kasutatakse loomadest ja esemetest rääkides:
Mikä kirja tämä on?
Mitkä kirjat nämä ovat?
Mis raamat see on?
Mis raamatud need on?
47
MÄÄRSÕNA
u Viisimäärused
Viisimäärusega väljendatakse tavaliselt viisi, kuidas keegi midagi teeb ja tunnuseks
on –STI.
Moodustamine: omadussõna tüvi + STI
Omadussõna
nopea
kiire
hidas
aeglane
kaunis
kaunis
tarkka
täpne
Tüvi
nopeahitaakauniitarka-
Viisimäärus
nopea-sti
kiiresti
hitaa-sti
aeglaselt
kaunii-sti
kaunilt
tarka-sti
täpselt
Erandid:
Omadussõna
hyvä
hea
oikea
õige
väärä
vale
Viisimäärus
hyvin
hästi
oikein
õigesti
väärin
valesti
Pekka juoksee nopeasti.
Älä kävele liian hitaasti!
Nukuin hyvin viime yönä.
Pekka jookseb kiiresti.
Ära kõnni liiga aeglaselt!
Magasin eile öösel hästi.
u Kohamäärused
Kohamäärused on näiteks:
poissa, pois
edessä, eteen, edestä
ulkona, ulos, ulkoa
alas, alhaalla, alhaalle, alhaalta
(on) ära, (läheb) ära
ees, ette, eest
väljas, välja, väljast
alla, all, alla, alt
48
ylös, ylhäällä, ylhäälle, ylhäältä
kaukana, kauas, kaukaa
oikealla, oikealle, oikealta
vasemmalla, vasemmalle, vasemmalta
üles, üleval, üles, ülevalt
kaugel, kaugele, kaugelt
paremal, paremale, paremalt
vasakul, vasakule, vasakult
Näiteks:
Lasen mäest alla.
Maja ees on auto.
Auto pöörab paremale.
Lasken alas mäkeä. Talon edessä on auto.
Auto kääntyy oikealle.
u Ajamäärused
Ajamäärused on näiteks:
nyt
aina
heti
kohta
pian
aikaisin
myöhään
usein
harvoin
joskus
kerran
kahdesti (=2 kertaa)
eilen, tänään, huomenna
nüüd
alati
kohe
varsti
peagi, varsti
varakult
hilja
tihti
harva
mõnikord, vahel
kord
kaks korda
eile, täna, homme
Näiteks:
Hän on aina aikaisin töissä,
mutta eilen hän tuli myöhään.
Ta on alati varakult tööl,
kuid eile tuli ta hilja.