1. No category

Ehitustegevus
Ehitustegevuse korral lasub aruandluskohustus kõikidel tellijatel ka siis, kui ehitustegevus ei ole tellija tavapärane tegevus. Ehitustegevus on lisaks uute ehitiste
rajamisele muuhulgas ka hooldus- ja parandustööd
ning kaeve- ja kanalisatsioonitööd. Ehitustegevuse korral ei pea lepingupooleks tingimata tööandja olema ja
seadust rakendatakse ka ühemehefirmade puhul.
Ehitustegevuse korral on tellija kohustatud nõudma alates 01.09.2012 sõlmitud lepingute puhul lepingupoolelt lisaks punktides 1–5 nimetatud tõenditele
ka tõendi tööõnnetuskindlustuslepingu sõlmimise kohta.
Ehitustegevuse korral kohaldatakse kõrgendatud
trahvimäärasid. Trahvi miinimummäär on 16 000 eurot
ja maksimummäär 50 000 eurot. Trahv võidakse määrata ka juhul, kui tellija on sõlminud lepingu lepingupoolega, kelle suhtes on kehtestatud ärikeeld või kui tellija
on teadlik, et lepingupool ei täida seadusest tulenevaid
kohustusi.
Usaldusisiku õigus teabele
Usaldusisikul ja töökaitsevolinikul on õigus nõuda allhanke- ja renditööjõulepinguid puudutavaid andmeid.
Usaldusisikule tuleb selgitada renditööjõu kasutamise
põhjuseid, edastada info töötajate hulga, ettevõtte andmete, tööobjekti, tööülesannete ja lepingu kehtivusaja
kohta ning renditööjõudu või allhanke korras töötavate
tööliste töölepingute kohta või selle puudumisel peamiste töötingimuste kohta.
Tellija aruandluskohustust ja renditööjõu
kasutamisega kaasnevat vastutust puudutav seadus
(1233/2006) kohustab tellijat välja selgitama, kas
lepingu osapool on tal lasuvad seadusest tulenevad
kohustused täitnud. Seaduse eesmärk on edendada
ettevõtetevahelisi võrdseid konkurentsitingimusi
ja tagada töölepingutingimuste täitmist. Tellija
vastutuse seadusest kinni pidamist jälgib ja
kontrollib Lõuna-Soome piirkondlik töökaitseamet.
Lisainfo
Töökaitseamet www.tyosuojelu.fi
Töö- ja ettevõtlusministeerium www.tem.fi
Lõuna-Soome piirkonna haldusamet
Töökaitseameti vastutusala
Siltasaarenkatu 12 A
PL 46, 00531 Helsingi
tel. 029 501 6000
faks (09) 730 798
e-post: [email protected]
Tellija vastutuse
seadus
Tellija vastutus renditööjõu
kasutamisel
Tampere 2010
Seaduse rakendamine
Tellija vastutust reguleerivas seaduses loetakse tellijaks
ettevõtteid ja avalik-õiguslikke äriühinguid, kes kasutavad renditööjõudu või allhankelepingu alusel töötavat
tööjõudu. Tellijateks loetakse kõiki ettevõtjaid, kes on
kohustatud esitama teatise äritegevuse alustamise
kohta. Tellija võib olla ka Soomes tegutsev välismaine
ettevõte. Põllumajanduse ja kalapüügiga tegelevaid
ettevõtteid ning koduseid majapidamisi tellija vastutuse seaduses mõeldud tellijateks enamasti ei loeta.
Renditööline on sõlminud lepingu tööandjaga, kes
on lähetanud töötaja tema nõusolekul teise tööandja
alluvusse tööle. Töötaja töötab töö vastuvõtja töödejuhatuse alluvuses ja järelvalve all.
Allhankelepingutel põhinevates töösuhetes rakendatakse seadust tingimusel, kui
• tellija ja teise lepingupoole vahel on sõlmitud allhankeleping, mille kohaselt teostatakse töö mingi
kompensatsiooni või hüvitise eest.
• tööd tehakse tellija tööruumides või objektidel.
Tellija tööobjekt võib asuda ka väljaspool tellija tööruume. Selliseid objekte esineb muuhulgas ehitusettevõtluses, liiklus- ja transporditeenuste pakkumisel,
ning teenuste puhul, mida toodetakse ostja või
lõppkasutaja ruumides või territooriumil.
• töö on seotud tellija tavapäraste tööülesannetega.
Koristustöid ning seadmete ja ruumide hooldust
ning korrashoidu loetakse alati tellija tavapärasteks
tööülesanneteks.
• tellijale teostavad töid allhankelepingu sõlminud
lepingupoole alluvuses olevad töötajad. Kui tellija
ise ei ole tööandja, siis loetakse tööandjaks temaga
allhankelepingu sõlminud lepingupoolt.
Tellija vastutuse seadus ei hõlma väiksemaid allhanke- ja renditööjõu kasutamist puudutavaid lepinguid.
Seaduse kohaldamisalast jäävad välja renditöö, mis kestab maksimaalselt 10 tööpäeva ning allhankelepingud,
mille väärtus on ilma käibemaksuta vähem kui 7500
eurot. Aruandluskohustusest ei pääse lepinguid tükeldades, nii et need vastaksid ülal nimetatud piirmääradele.
Piirmäärade arvutamisel loetakse töö teostatuks ühe
pideva perioodi jooksul, kui töö on pidev või lühikeste
töökatkestuste tagant jätkuv.
Aruandluskohustuse sisu
Enne allhanke- või renditööjõulepingu sõlmimist on tellija kohustatud esitama järgmised lepingupoolt puudutavad tõendid:
1) tõend ettemaksuregistrisse, tööandjaregistrisse ja
käibemaksukohuslase registrisse kandmise kohta;
2) äriregistri väljavõte;
3) tõend maksude tasumise kohta, tõend maksuvõla
puudumise kohta ja tõend selle kohta, et maksuvõlga puudutav maksegraafik on koostatud;
4) tõend pensionikindlustuslepingu sõlmimise kohta
ja pensionikindlustusmaksete tasumise kohta või
tõend selle kohta, et õigeaegselt tasumata pensionikindlustusmakseid puudutav maksegraafik on
koostatud;
5) tööde teostamist puudutava töölepingu või peamiste töötingimuste koopia;
6) tõend tööõnnetuskindlustuslepingu sõlmimise kohta
(ehitustegevust puudutavate lepingute puhul).
Lepingu sõlmimise hetkel ei tohi tõendid olla väljastatud rohkem kui kolm kuud tagasi. Tõendeid tuleb säilitada vähemalt kaks aastat pärast lepingu lõppemist.
Tellija on kohustatud esitama ka vastavad välismaist
lepingupoolt puudutavad andmed.
Kui ettevõte on lepingu sõlmimise hetkel maksukohuslane nii kodumaal kui ka Soomes, tuleb punktis 1
nimetatud tõendid ning punktis 3 mainitud maksude
tasumist puudutavad tõendid hankida mõlemast riigist. Euroopa Liidu liikmesmaal või Euroopa majanduspiirkonnas tegutseva ettevõtte puhul võib tellija küsida
punktis 4 nimetatud tõendid Soome pensioniametist
või esitada lähetuses töötavate tööliste A1-/ E1010tõendid.
Tellija vastutuse seaduses nimetatud tõendeid ja
andmeid ei ole kohustust tellijalt nõuda, kui tellijal on
põhjendatud alus lepingupoolt usaldada ja ta on veendunud, et lepingupool on seadusest tulenevad kohustused täitnud ja tegemist on avalik-õigusliku äriühingu
või avalik-õigusliku osaühinguga. Usalduse aluseks võib
olla ka tellija ja lepingupoole varasemad lepingulised
töösuhted ning lepingupoole stabiilne ning pikaajaline
äritegevus. Ehitustegevusega seotud tellija ülalmainitud kohustustest lepingupoole usaldusväärsusele
või lepingupoole äritegevuse stabiilsusele toetudes ei
vabane.
Aruandluskohustuse mittetäitmine ja
sellest tulenevad sanktsioonid
Aruandluskohustuse mittetäitmise korral määratakse
tellijale trahv. Trahv määratakse tellijale ka juhul, kui ta
on sõlminud lepingu ärikeelu saanud juriidilise isiku või
ettevõttega, mille juhatuse liikme, tegevjuhi või muu
sarnasel positsioonil oleva isiku suhtes on kehtestatud
ärikeeld. Trahv võidakse määrata ka juhul, kui tellija
oleks pidanud teadma ning mõistma, et lepingupoolel
ei olnud kavas seadusest tulenevaid tööandjakohustusi
täita.
Trahvi miinimummäär on 1600 eurot ja maksimummäär 16 000 eurot. Trahvisuuruse määramisel võetakse
arvesse rikkumise tõsidust, viisi ja ulatust ning tellija ja
lepingupoole vahel sõlmitud lepingu väärtust. Trahvi
määrab Lõuna-Soome piirkondlik töökaitseamet.