Saksa planeerimisõiguse põhijooned

Sissejuhatus: ehitusseaduste tähtsus
Einleitung: Bedeutung baurechtlicher Vorschriften
Industrialiseerimine
Postindustriaalne ajastu
Industrialisierung
Postindustrielles Zeitalter
Ehitusseaduste tähtsuse suurenemine
Zunahme der Bedeutung baurechtlicher Vorschriften
Ettevõtete ja
tööstushoonete arvu
kasv, infrastruktuuri
laienemine
Elanike arvu kasv –
lisanõudlus ja suuremad
nõudmised
Zuwachs an Gebäuden für
Gewerbe, Industrie sowie
Infrastruktur
Zunahme der Bevölkerung – Mehrbedarf
und steigende Ansprüche
WEISSLEDER & EWER
Notar  Rechtsanwälte
…..
1
Sissejuhatus: ehitusseaduste liigid
Einleitung: Arten baurechtlicher Vorschriften
•
•
•
•
VAREM
TÄNA
FRÜHER
HEUTE
eranditult
täiendavalt
ausschließlich
zusätzlich
Ehitiste püstitamisest ja kasutamisest
lähtuvate ohtude ennetamine
Abwehr von Gefahren, die von der Errichtung und
Nutzung von Bauwerken ausgehen
•
•
Regulatsioonid maa ehitusliku kasutamise
või ehitusliku kasutamisega võrdsustatud
teistsuguste kasutusviiside otsustamiseks
Regelungen zur Entscheidung über die bauliche
Nutzung des Bodens bzw. einer solchen baulichen
Nutzung gleichzustellende andere Nutzungen
Preventiivne kontroll (ehitusluba ja ehitusteade)
ja repressiivsed tegutsemisvahendid
(peatamine, kasutamise keelustamine)
Präventive Kontrollen (Baugenehmigung und
Bauanzeige) und repressive Handlungsinstrumente
(Stilllegung, Nutzungsuntersagung)
- Ehitusõigus -
- Planeerimisõigus -
-Bauordnu ngsrecht-
-Bauplanu ngsrecht-
WEISSLEDER & EWER
Notar  Rechtsanwälte
…..
2
Planeerimishierarhia Saksamaa Liitvabariigis
Planungshierarchie in der Bundesrepublik
RIIGIKORRALDUS
PLANEERIMISTASANDID
ÕIGUSLIKUD ALUSED
PLANEERIMISVAHENDID
Staatsaufbau
Planungsebenen
Rechtliche Grundlagen
PlanungsInstrumente
LIIT
Üleriigiline ruumiline
planeering
1998.a. ruumilise
planeerimise seadus
Bundesraumordnung
Raumordnungsgesetz
1998
Liidumaa planeering
Ruumilise planeerimise
seadus ja liidumaade
planeerimisseadused
MATERIAALNE SISU
Materielle Inhalte
Ruumilise planeerimise
põhimõtted
-
Bund
LIIDUMAAD
Landesplanung
Länder
Raumordnungsgesetz u.
Landesplanungsgesetze
Regionaalplaneering
Grundsätze der Raumordnung
Regionaalsed ja kokkuvõtlikud
programmid ja kavad
Übergeordnete u.
zusammenfassende Programme und
Pläne
Ruumilise planeerimise ja
liidumaade planeerimise
eesmärgid ja põhimõtted
Ziele und Grundsätze der
Raumordnung und
Landesplanung
Ruumilised osaprogrammid ja
osakavad
Regionalplanung
Räumliche Teilprogramme u.
Teilpläne
KOHALIKUD
OMAVALITSUSED
Üldplaneering
Gemeinden
Bauleitplanung
Ehitusseadustik
Üldplaneeringu kavad
Baugesetzbuch
BauleitPläne
Maakasutuskava
Maakasutuse liigi kirjeldus
Flächennutzungsplan
Darstellung der Art der
Bodennutzung
Hoonestuskava
Linnaruumi kasutamise
kehtestamine
Bebauungs-plan
Festsetzung für die
städtebauliche Ordnung
WEISSLEDER & EWER
Notar  Rechtsanwälte
…..
3
Planeerimishierarhia Saksamaa Liitvabariigis
Planungshierarchie in der Bundesrepublik
1. Kohalik tasand
Örtliche Ebene
ÜLDPLANEERING
BAULEITPLANUNG
2. Regionaalne tasand
Überörtliche Ebene
RUUMILINE PLANEERING
RAUMORDNUNG
ja/und
LIIDUMAA PLANEERING
LANDESPLANUNG
3. ELi õiguse mõju
Gemeinschaftsrechtlicher Einfluss
RUUMILINE PLANEERING
RAUMORDNUNG
WEISSLEDER & EWER
Notar  Rechtsanwälte
…..
4
Kohaliku tasandi üldplaneering
Bauleitplanung auf örtlicher Ebene
2-astmeline planeering kohalikus omavalitsuses
2 – Stufen – Planung durch Gemeinde:

Maakasutuskava koostamine, ehitusseadustiku § 5 (ettevalmistav üldplaneeringu kava):
Maakasutuse põhijooned kohalikus omavalitsuses tervikuna
Erstellen eines Flächennutzungsplans, § 5 BauGB (vorbereitender Bauleitplan):
Grundzüge der Bodennutzung für das gesamte Gemeindegebiet

Hoonestuskava koostamine, ehitusseadustiku § 9
Kohaliku omavalitsuse territooriumi osade lubatava kasutamise õiguslikult siduv
kehtestamine; arvestamine ehitusloa väljastamisel
Erstellen eines Bebauungsplans, § 9 BauGB:
rechtsverbindliche Festsetzung zulässiger Nutzungen in Teilen des
Gemeindegebietes; Beachtung bei Erteilung der Baugenehmigung

–Võimalik täiendada looduskaitsealase maastikuplaneeringuga
hoonestuskavata alade suhtes kehtivad ala tegelikust olukorrast lähtuvalt ehitusseadustiku
§ 34, § 35 nn. “asendusplaneerimise eeskirjad
Ergänzung durch naturschutzrechtliche Landschaftsplanung möglich
für Gebiete ohne Bebauungsplan greifen die sog. „Planersatzvorschriften“der §§ 34, 35 BauGB
ausgehend vom Ist-Zustand des Gebietes
WEISSLEDER & EWER
Notar  Rechtsanwälte
…..
5
Regionaalne tasand
Überörtliche Ebene
RUUMILINE PLANEERING ja LIIDUMAA PLANEERING
RAUMORDNUNG und LANDESPLANUNG

“regionaalne” ruumiline üldplaneering maakasutuse kooskõlastamiseks ja
juhtimiseks, eriti liidumaa poolt
„überörtliche“ räumliche Gesamtplanung für Koordination und Lenkung der
Bodennutzung, insbes. durch das Land

“valdkondade vahelisus”: mitte ainult maakasutuse, vaid ka majandusarengu,
infrastruktuuri, energiavarustuse regulatsioonid
„Überfachlichkeit“: nicht nur Regelungen zur Bodennutzung, sondern auch zu
Wirtschaftsentwicklung, Infrastruktur, Energieversorgung

Saksamaa ruumilise planeerimise seaduse raamsätetega etteantud
regulatsioon
Regelung durch rahmenrechtliche Vorgaben des Raumordnungsgesetzes (ROG)
des Bundes
WEISSLEDER & EWER
Notar  Rechtsanwälte
…..
6
Ruumilise planeeringu korraldus
Regelung der Raumordnung
•
Olulised vahendid: ruumilise planeeringu kavad, mille sisuks on
Wesentliche Instrumente: Raumordnungspläne mit
Ruumilise planeeringu põhimõtted
Ruumilise planeeringu eesmärgid
Grundsätzen der Raumordnung
Zielen der Raumordnung
üldise sõnastusega ja omavalitsused on
kohustatud neid kohalikul tasandil kaalumise
raames arvestama
Kaalumise käigus on võimalik need
arvestamata jätta
allgemein gefasst und von Gemeinden auf örtlicher
Ebene im Rahmen der Abwägung zu beachten
Überwindung durch Abwägung möglich
konkreetselt sõnastatud nõuded, siduvalt kehtivad
õigusaktid, mis eelnevad kaalumisele
Üldplaneeringu kavad tuleb kohandada ruumilise
planeeringu eesmärkidega
Arvestama jätmine EI OLE VÕIMALIK
(erand: “eesmärgist kõrvalekaldumise menetlus”,
ruumilise planeerimise seaduse § 11)
konkret gefasste Vorgaben, die als verbindlich geltende
Rechtsvorschriften der Abwägung vorgelagert sind
Bauleitpläne sind den Zielen der Raumordnung anzupassen
KEINE Überwindung möglich
(Ausnahme: „Zielabweichungsverfahren“,
WEISSLEDER & EWER
Notar  Rechtsanwälte
…..
§ 11 ROG)
7
Euroopa Liidu õiguse mõju ruumilisele planeeringule
Gemeinschaftsrechtlicher Einfluss auf die Raumordnung
1.
Ruumilise planeerimise pädevused
 Euroopa ruumilise planeerimise ministrite konverents alates 1970.a.
 Ruumilise Planeerimise Harta 1983
 Naaberriikide koostöö
Raumordnungskompetenzen
 Raumordnungscharta 1983
 Europäische Raumordnungsministerkonferenz ab 1970
 Kooperation der Nachbarstaaten
2.
Ruumiga seotud pädevused
 Põllumajandus, Euroopa Ühenduse asutamislepingu art. 32 jj.
 Transport, Euroopa Ühenduse asutamislepingu art. 79 jj.
 Üleeuroopalised võrgud, Euroopa Ühenduse asutamislepingu art. 154 jj.
 Regionaalpoliitika, Euroopa Ühenduse asutamislepingu art. 158 jj.
 Keskkonnapoliitika, Euroopa Ühenduse asutamislepingu art. 174 jj.
Raumbedeutsame Kompetenzen
 Landwirtschaft, Art. 32 ff. EGV
 Verkehr, Art. 79 ff. EGV
 transeuropäische Netze, Art. 154 ff. EGV
 Regionalpolitik, Art. 158 ff. EGV
 Umweltpolitik, Art. 174 ff. EGV
3.
Institutsiooniõiguslikud ennetusabinõud
 “mitteametlik ruumilise arengu komitee” Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi juures
Institutionsrechtliche Vorkehrungen
 „informeller Ausschuss für Raumentwicklung“ bei Kommission und Parlament
4.
EUREK – Euroopa Ruumilise Arengu Perspektiiv poliitiliste suunistena
EUREK – Europäisches Raumentwicklungskonzept als politischer Orientierungsrahmen
WEISSLEDER & EWER
Notar  Rechtsanwälte
…..
8
Ühenduse mõju üldplaneeringule
Gemeinschaftlicher Einfluss auf die Bauleitplanung

80ndad aastad
80er Jahre
Esimene keskkonnamõju hindamise direktiiv
 keeruline rakendamine ja täiendamine, mis viis ka keskkonnaraporti
kasutuselevõtmiseni ja asutuste ja kodanike piiriülese osalemise eeskirjade
muutmiseni
Erste Richtlinie über die Umweltverträglichkeitsprüfung
 schwierige Umsetzung und Nachbesserung, die u.a. zur Einführung eines
Umweltberichtes und zur Modifikation der Verfahrensvorschriften über
grenzüberschreitende Behörden- und Bürgerbeteiligung führte

2004/2005:
Direktiiv keskkonnamõju strateegilise hindamise kohta
 keskkonnamõju hindamise direktiivi kohaldamisala laiendamine
Plan-UP-Richtlinie über die strategische Umweltprüfung
 Erweiterung des Anwendungsbereichs der UVP-Richtlinie
WEISSLEDER & EWER
Notar  Rechtsanwälte
…..
9
Põhiseadusõiguslikud alused
Verfassungsrechtliche Grundlagen
Kohaliku
omavalitsuse
iseseisev
planeerimisõigus
Gemeindliche
Planungshoheit
WEISSLEDER & EWER
Notar  Rechtsanwälte
Tasakaalustamine
üldplaneeringu
kaudu
Kodanike
põhiõigused
Ausgleich durch
Bauleitplanung
Grundrechte
der Bürger
…..
10
Kohalike omavalitsuste iseseisva planeerimisõiguse tagamine
Gewährleistung der Planungshoheit der Gemeinden
“Iseseisev planeerimisõigus”:
Õigus käsutada maad kohaliku omavalitsuse territooriumil ehituslikel ja muudel eesmärkidel poliitiliste
ja administratiivsete korraldus- ja otsustusõiguste raames, riiklikult kehtestatud nõuetest rangelt
kinni pidamata ning töötada välja planeerimissuunised
Aga:
Iseseisev planeerimisõigus omavalitsusõiguse osana ainult “seaduste raames”
Näit.: iseseisva planeerimisõiguse rikkumisega ei ole tegemist juba siis, kui looduskaitsemääruse
väljaandmisega kitsendatakse abstraktset võimalust omavalitsuse territooriumi teatud
üleplaneerimiseks
„Planungshoheit“:
Befugnis, ohne strikte Bindung an staatliche Vorgaben aufgrund eigenen politisch-administrativen
Gestaltungs- und Entscheidungsspielraumes über die bauliche und sonstige Verwendung des
Bodens im Gemeindegebiet zu disponieren und planerische Leitlinien zu entwickeln
Aber:
Planungshoheit als Bestandteil des Selbstverwaltungsrechts nur
„im Rahmen der Gesetze“
Bsp.: Verletzung der Planungshoheit nicht schon dann, wenn durch
Erlass einer Naturschutzverordnung die abstrakte Möglichkeit zur
bestimmten Überplanung eines Gemeindegebietes beschränkt wird
WEISSLEDER & EWER
Notar  Rechtsanwälte
…..
11
Omaniku põhiõiguste kaitse
Grundrechtlicher Schutz des Eigentümers
“Ehitusvabadus”, põhiseaduse art. 14 lg. 1
Maaomaniku õigus oma kinnistut seaduste raames hoonestada ja
ehituslikult kasutada
Aga:
see ei tähenda suvalist ja piiramatut ehitusvabadust
üle kinnistu piiri ehitamist on võimalik piirata
„Baufreiheit“, Art. 14 Abs. 1 GG
Befugnis des Grundeigentümers, sein Grundstück im Rahmen der Gesetze zu bebauen
und baulich zu nutzen
Aber:
keine beliebige und unbeschränkte Baufreiheit
Überbaubarkeit des Grundstückes kann beschränkt werden
WEISSLEDER & EWER
Notar  Rechtsanwälte
…..
12
Kinnistu hoonestamise piirangud
Beschränkung der Bebaubarkeit eines Grundstückes
ehitusõiguse üldiste sätete alusel, näiteks














durch allgemeine baurechtliche Regelungen wie
Hoonestuskavade nõuded
Piirangud ehitusseadustiku § 34 ja § 35 sätestatud loatingimuste alusel väljaspool hoonestuskavade
kehtivuspiirkonda
Muutmiskeelud ehitusseadustiku § 14 jj. kohaselt
Kohaliku omavalitsuse eesostuõigused
Ehitusnõuded ehitusseadustiku § 176 kohaselt
Ehitusõiguslikud piirangud saneeritavatel aladel
Ehitusseaduste sätted, näit. vahekaugusi kehtestavad eeskirjad
Festsetzungen in Bebauungsplänen
Beschränkungen durch Zulassungsvoraussetzungen nach den §§ 34 und 35 BauGB außerhalb des Geltungsbereichs von
Bebauungsplänen
Veränderungssperren nach § 14 ff. BauGB
gemeindliche Vorkaufsrechte
Baugebote nach § 176 BauGB
baurechtliche Beschränkungen in Sanierungsgebieten
bauordnungsrechtliche Regelungen, z.B. Abstandsvorschriften
eriseaduste sätete alusel
durch spezialgesetzliche Regelungen
Metsa- ja veeõigus, muinsuskaitseõigus ja looduskaitseõigus
nach dem Forst- und Wasserrecht, dem Denkmalschutzrecht und dem Naturschutzrecht
TÄHELEPANU: juhul kui ehitis ei riku kirjeldatud avalik-õiguslikke eeskirju, siis kehtib omandiõiguse alusel
õigus ehitusloa väljastamisele
BEACHTE:
Verstößt ein Vorhaben nicht gegen derartige öffentlich-rechtliche
Vorschriften, so ergibt sich aufgrund des Eigentumsrechts ein Anspruch auf
Erteilung einer Baugenehmigung
WEISSLEDER & EWER
Notar  Rechtsanwälte
…..
13
Üldplaneeringu üldised ülesanded
Allgemeine Aufgaben der Bauleitplanung
Ehitusseadustiku § 1 lg. 1:
Omavalitsuses asuvate kinnistute ehitusliku
ja muul viisil kasutamise ettevalmistamine
ja juhtimine
Ehitusseadustiku § 1 lg. 3:
Kavade koostamine, niipea ja kuivõrd see
linnaehituse arengu ja korraldamise jaoks
vajalik on
§ 1 Abs. 1 BauGB:
Vorbereitung und Leitung der baulichen und
sonstigen Nutzung der Grundstücke in der
Gemeinde
§ 1 Abs. 3 BauGB:
Planaufstellung, sobald und soweit für
städtebauliche Entwicklung und Ordnung
erforderlich
ARENDAMISE JA KORRALDAMISE FUNKTSIOON
ENTWICKLUNGS- und ORDNUNGSFUNKTION
Teatud pakkumise tagamine kinnistute Eeldatava linnaehitusliku arengu
kasutamiseks
õiguslik tagamine ja integreerimine
Näit.: ehituspiirkondade rajamine
Rechtliche Absicherung und Einbindung
Schaffung eines bestimmten Angebotes für
die Nutzung der Grundstücke
Bsp: Schaffung von Baugebieten
einer voraussichtlichen städtebaulichen
Entwicklung
Ehitusvabaduse piiride
täpsustamine ja kinnistute
kasutamise suunamine
Konkretisierung der Schranken der
Baufreiheit und Lenkung der
Grundstücksnutzung
“Pakkumise planeerimine”
“Tasakaalustav planeerimine”
“Arengu planeerimine”
„Angebotsplanung“
„Auffangplanung“
„Entwicklungsplanung“
WEISSLEDER & EWER
Notar  Rechtsanwälte
…..
14
Üldplaneeringu põhjendus
Rechtfertigung der Bauleitplanung
Üldplaneering on lubatav ainult juhul, kui see põhineb piisavalt põhjendatud planeerimisel. See
peab olema seotud korrastatud linnaehitusliku arenguga.

Ehitusseadustiku § 1 lg. 3: silmas tuleb pidada
linnaehitusliku vajaduse põhimõtet:
vajalikkuse hindamine planeeriva omavalitsuse seisukohast
Vajalikkus võib puududa näiteks juhul, kui
 planeeritakse ainult kinnistuomaniku huvides
 ei peeta kinni ehituspiirkondade sihtotstarbest
Eine Bauleitplanung ist nur dann zulässig, wenn sie auf einer hinreichenden planerischen Rechtfertigung
beruht. Sie muss zur geordneten städtebaulichen Entwicklung in Beziehung stehen.

§ 1 Abs. 3 BauGB: Beachtung des
Grundsatzes der städtebaulichen Erforderlichkeit:
Beurteilung der Erforderlichkeit aus der Sicht der planenden Gemeinde
Die Erforderlichkeit kann z.B. fehlen
 bei Planung nur im Interesse eines Grundstückseigentümers
 bei Nichtbeachtung von Zweckbestimmungen einzelner Baugebiete
WEISSLEDER & EWER
Notar  Rechtsanwälte
…..
15
Üldplaneeringu vahendid: maakasutuskava
Instrumente der Bauleitplanung: Der Flächennutzungsplan

Funktsioon: kavandatava linnaehitusliku arengu kirjeldusest tulenev maakasutusviis vastavalt kohaliku
omavalitsuse eeldatavatele vajadustele
Kohalikult piiratud planeeringute ettevalmistamine ja integreerimine „erste Planungsstufe“ “esimene
planeerimisaste"

Juhtimine:
- üldisele ehituslikule maakasutusele (ehitusmaa),
- eriotstarbelisele ehituslikule maakasutusele (ehituspiirkond),
- ehitusliku maakasutuse üldmahule,
- erinõuetele, näiteks liiklus- ja rohealad

Õiguslik iseloom: Ei ole õigusnorm (määrus) ega haldusakt, vaid riigivõimu eriliiki tahteavaldus (asutustele
suunatud, planeeringuga siduv programm; halduseeskiri)

Funktion: Darstellung der sich aus der beabsichtigten städtebaulich Entwicklung ergebenden Art der Bodennutzung
nach den voraussehbaren Bedürfnissen der Gemeinde
Vorbereitung und Einbindung von örtlich beschränkten Planungen

Steuerung: Darstellung der Flächen nach maa-alade kirjeldus vastavalt
- der allgemeinen Art der baulichen Nutzung (Bauflächen),
- der besonderen Art der baulichen Nutzung (Baugebiet),
- dem allgemeinen Maß der baulichen Nutzung,
- speziellen Festlegungen, z.B. Verkehrsflächen und Grünflächen

Rechtsnatur: weder Rechtsnorm (Satzung) noch Verwaltungsakt, sondern hoheitliche Willensäußerung eigener Art
(behördengerichtetes, planungsbindendes Programm; Verwaltungsinternum)
WEISSLEDER & EWER
Notar  Rechtsanwälte
…..
16
Üldplaneeringu vahendid: hoonestuskava
Instrumente der Bauleitplanung: Der Bebauungsplan
Ehitusseadustiku § 8 lg. 1
“Hoonestuskava sisaldab linnaehituse korralduse õiguslikult siduvaid sätteid. Ta on
teiste, käesoleva seadustiku täitmiseks vajalike meetmete alus.”
§ 8 Abs. 1 BauGB
„Der Bebauungsplan enthält die rechtsverbindlichen Festsetzungen für die
städtebauliche Ordnung. Er bildet die Grundlage für weitere, zum Vollzug
dieses Gesetzbuchs erforderliche Maßnahmen.“
“Lihtne hoonestuskava”
Kinnistute ehitusliku või muul viisil kasutamise
õiguslikult siduv nõue plaani ja tekstiosa alusel
„Einfacher Bebauungsplan“
rechtsverbindliche Festsetzung der baulichen oder sonstigen
Nutzung der Grundstücke durch Planzeichnung und Textteil
“Projektiga seotud hoonestuskava”
Projektid teatud maa-alal
Eeltingimus: - Ehitise ja ühenduste kooskõlastamine
- Teostamislepingu sõlmimine
- Kohalik omavalitsus – ehitise tellija
- Kulude tasumine ehitise tellija poolt
„Vorhabenbezogener Bebauungsplan“
für Projekte auf einer bestimmten Fläche
Vss.: - Abstimmung eines Vorhaben- und Erschließungsplans
- Abschluss eines Durchführungsvertrages
- Gemeinde – Vorhabenträger
- Kostentragung durch Vorhabenträger
WEISSLEDER & EWER
Notar  Rechtsanwälte
…..
17
Hoonestuskava õiguslik iseloom
Die Rechtsnatur des Bebauungsplanes






VAREM
TÄNA
erinevad lähenemised:
Kvalifitseerimisvõimalused
Ehitusseadustiku § 10 lg. 1
Õigusnorm
Haldusakt (maakasutuse
kindlaksmääramine erinevate kinnistute
kohta=üksikute haldusaktide summa –
“asjaõiguslik haldusakt”)
Teised võimalused
“Kohalik omavalitsus otsustab hoonestuskava
määrusena.”

Üldine abstraktne regulatsioon, mis
halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lg. 1
alusel allub kohtulikule kontrollile
FRÜHER
HEUTE
unterschiedliche Ansätze:
Qualifizierung als
§ 10 Abs. 1 BauGB
Rechtsnorm
Verwaltungsakt
(Festlegung der Bodennutzung speziell für
einzelne Grundstücke = Summe einzelner
Verwaltungsakte – „dinglicher
Verwaltungsakt“)
Aliud
WEISSLEDER & EWER
Notar  Rechtsanwälte
„Die Gemeinde beschließt den Bebauungsplan
als Satzung.“

…..
abstrakt-generelle Regelung, die über § 47
Abs. 1 VwGO der gerichtlichen Kontrolle
unterliegt
18
Hoonestuskava sisu (I)
Inhalt des Bebauungsplanes (I)

nn. “kvalifitseeritud hoonestuskavana” ehitusseadustiku § 30 lg. 1 tähenduses peab see sisaldama nõudeid
järgneva kohta
- Ehitusliku kasutamise viis ja maht (ehitusseadustiku § 9)
- Kinnistud, mille piirist võib üle ehitada (ehitusliku maakasutuse määruse § 23)
- Kohalikud liiklusalad

“lihtne hoonestuskava” ehitusseadustiku § 30 lg. 3 kohaselt ei sisalda kõiki neid nõudeid

Lõplik nõuete kataloog - ehitusseadustiku § 9 ja ehitusliku maakasutuse määrus:
- § 9 lg. 1 p. 1 “Ehitusliku kasutuse viis” (ehitusliku maakasutuse määruse § 2 kuni § 15)
“Ehitusliku kasutuse maht” (ehitusliku maakasutuse määruse § 16 kuni § 21a)
Tähelepanu: nõuete aluseks võivad olla ainult linnaehituslikud põhjused, mitte näiteks kasutajate käitumise normeerimine
- Täiendused ja numerus clausus ehitiste kasutamise määruse alusel 
als sog. „qualifizierter Bebauungsplan“ im Sinne des § 30 Abs. 1 BauGB bedarf es der Festsetzungen über
- die Art und das Maß der baulichen Nutzung (§ 9 BauGB)
- die überbaubaren Grundstücksflächen (§ 23 BauNVO)
- die örtlichen Verkehrsflächen

ein „einfacher Bebauungsplan“ nach § 30 Abs. 3 BauGB weist nicht alle diese Festsetzungen auf

abschließender Festsetzungskatalog in § 9 BauGB und BauNVO:
- § 9 Abs. 1 Nr. 1 „Art der baulichen Nutzung“ (§§ 2 bis 15 BauNVO)
„Maß der baulichen Nutzung“ (§§ 16 bis 21a BauNVO)
Beachte: Festsetzungen dürfen nur aus städtebaulichen Gründen erfolgen, nicht etwa, um das Verhalten von Benutzern zu normieren
- Ergänzung und Typenzwang durch die Baunutungsverordnung –
WEISSLEDER & EWER
Notar  Rechtsanwälte
…..
19
Hoonestuskava sisu (II)
Inhalt des Bebauungsplanes (II)

Määratlusnõude järgimine õigusliku siduvuse tõttu (määratlemata sisuga õigusmõisted aga lubatud); teksti ja plaani
vaheliste vastuolude ja ebaselguse vältimine
 Plaanide koostamise määruse kasutamine

Ehitusseadustiku § 9 lg. 7: Ruumilise kehtivusala piiride kindlaksmääramine, kusjuures ei ole vaja lähtuda kinnistu
olemasolevatest piiridest
 Reeglina kantakse joonisena kaardile

Ehitusseadustiku § 9 lg. 8:
- Üldplaneeringu kava eesmärgid, otstarve ja oluline mõju
- Keskkonnaauditi alusel kindlaks tehtud ja hinnatud keskkonnahuvid
 Põhjendus ei ole hoonestuskava osa, selles eesmärgiks on näitlikustamine ja tõlgendamine

Beachtung des Bestimmtheitsgebotes wegen der rechtlichen Verbindlichkeit (unbestimmte Rechtsbegriffe aber zulässig);
Vermeidung von Unklarheiten und Widersprüchen zwischen Text und Zeichnung
 Verwendung der Planzeichenverordnung (PlanZV)

§ 9 Abs. 7 BauGB: Festsetzung der Grenzen des räumlichen Geltungsbereichs, wobei eine Orientierung an
bestehenden Grundstücksgrenzen nicht erforderlich ist
 in der Regel durch zeichnerische Festsetzung in Karte

§ 9 Abs. 8 BauGB: Begründung der
- Ziele, Zwecke und wesentlichen Auswirkungen des Bauleitplans
- der auf Grund einer Umweltprüfung ermittelten und bewerteten Belange des Umweltschutzes
 Begründung wird allerdings nicht Bestandteil des Bebauungsplans, dient nur der Verdeutlichung und Auslegung
WEISSLEDER & EWER
Notar  Rechtsanwälte
…..
20
Üldplaneeringu kavade õiguslik kehtivus
Rechtswirksamkeit von Bauleitplänen
Põhimõte
Planeeringu tulemuse vormi- ja menetlusvead ning õigusvead muudavad üldplaneeringu kava õiguslikult vigaseks.
Tagajärg üldiste reeglite alusel:
TÜHISUS
Aga:
Reegli tagajärjega kaasnev suurem õiguslik ebakindlus kavade kasutamisel ajendas Saksa seadusandjat hoolitsema suurema õigusjõu eest:

Kava säilitamise põhimõte, ehitusseadustiku § 214 jj. formaalsete ja materiaalsete vigade osas:
Üksikud õigusvead loetakse põhimõtteliselt või pärast perioodi lõppemist tähtsusetuks
Grundsatz:
Form- und Verfahrensmängel sowie Rechtsmängel des Planungsergebnisses machen einen Bauleitplan rechtsfehlerhaft.
Folge nach den allgemeinen Regeln:
NICHTIGKEIT
Aber:
Das mit der Regelfolge einhergehende erhöhte Maß an Rechtsunsicherheit bei Anwendung der Pläne veranlasste den deutschen Gesetzgeber
dazu, für eine größere Bestandskraft zu sorgen:

„Grundsatz der Planerhaltung“ in § 214 ff. BauGB für formelle und materielle Mängel:
Einzelne Rechtsmängel werden grundsätzlich oder nach Zeitablauf für unbeachtlich erklärt.
WEISSLEDER & EWER
Notar  Rechtsanwälte
…..
21
Resümee
Resumée
Saksamaa Liitvabariigis kehtib kohaliku planeeringu ja regionaalse ruumilise
planeerimise tõttu (aja)kulukas kooskõlastussüsteem, mis võib praktikas
tagada küll vajaliku tasakaalustatuse erinevate õiguslike positsioonide ja
huvide vahel, kuid nõuab samal ajal suuri halduskulusid ja mahukat
haldusjuhtimist ning seetõttu on vead kerged tekkima.
In der Bundesrepublik herrscht aufgrund der örtlichen Planung und der
überörtlichen Raumordnung ein (zeit-) aufwändiges Abstimmungssystem,
welches in der Praxis zwar den notwendigen Ausgleich zwischen den
einzelnen Rechtspositionen und Belangen vermitteln kann, gleichzeitig
jedoch ein hohes Maß an Verwaltungsaufwand und Verfahrensmanagement
erfordert und dadurch fehleranfällig ist.
WEISSLEDER & EWER
Notar  Rechtsanwälte
…..
22