1. No category

TÜRGI 85 - EESTI 90
SÕPRUS
LÄBI
AEGADE
TURKEY 85 - ESTONIA 90
FRIENDSHIP
THROUGH
TIME
SISUKORD
CONTENTS
Türgi Vabariigi suursaadiku eessõna
Introduction by Ambassador of Turkey
3
Kronoloogia
Timeline
5
Kahepoolsed lepingud Eesti ja Türgi vahel
Bilateral Agreements between Estonia and Turkey
7
Kõrgetasemelised visiidid Eesti ja Türgi vahel
High Level Visits between Estonia and Turkey
8
Iseseisvussõjad ja parlamentide avamine
Independence Wars and the Opening of National Assemblies
9
Eesti-Türgi suhete algus ja Eesti-Türgi sõprusleping (1924)
13
Beginning of Estonian-Turkish Relations and the Estonian-Turkish Treaty of Friendship (1924)
Riigijuhtide kirjad
Letters from the Heads of State
17
Saatkondade ja konsulaatide asutamine Eestis ja Türgis
Establishment of Embassies and Consulates in Estonia and Turkey
22
1877.-1878. aasta Vene-Türgi sõja veteranide otsimise kampaania
Campaign for Searching Ex-servicemen of the Russo-Turkish War 1877-1878
27
Eesti-Türgi majandussuhted
Estonian-Turkish Economic Relations
32
Türgi naised. Eesti ajakirjandus Türgi reformidest
Turkish Women. Turkish Reforms in the Estonian Press
36
Türgi välispoliitika arengud Eesti ajakirjanduses
Turkish Foreign Policy Developments in the Estonian Press
40
Eestlased Türgis, türklased Eestis
Estonians in Turkey, Turks in Estonia
44
Türgi arhitektuur eesti ajakirjanduses
Turkish Architecture in the Estonian Press
48
Esemed Türgist riigipea residentsi tarvis, Sultan Osman II portre
Turkish Items Acquired for the Residence of the Head of State, Portrait of Sultan Osman II
49
Keel ja kirjandus
Language and Literature
51
Atatürgi surm ja matus
Atatürk's Death and Funeral
.
.
I.smet I.nönü, teine president
Ismet Inönü, the 2nd President
56
60
Diplomaatiliste suhete taasloomine
Re-establishment of Diplomatic Relations
64
Presidentide visiidid
Presidential Visits
66
Peaministrite visiidid
Prime Ministers’ Visits
69
Välisministrite visiidid
Foreign Ministers’ Visits
70
Eesti ja eestlased Türgi ajakirjanduses
Estonia and Estonians in Turkish Newspapers
74
Kultuurivahetus
Cultural Exchanges
76
T Ü RG I VA B A R I I G I S U U R S A A D I K U E E S S Õ N A
INTRODUCTION BY AMBASSADOR OF TURKEY
Türgi kodanikuna teadsin Eesti kohta
peamiselt tõsiasja, et see on üks ilus maa
Läänemere kaldal, kus inimesed räägivad
keelt, mis kuidagimoodi omab teatud seoseid
ja sarnasusi Türgi keelega. Saabudes Türgi
saadikuna Eestisse 2005. aasta detembrikuus,
tundsin juba seetõttu selle maa ja tema
suurepäraste elanike vastu erilist sümpaatiat.
As a Turkish citizen, the main fact I knew
about Estonia was that it is a beautiful
country on the shores of the Baltic Sea
whose people spoke a language which
somehow had ties and similarities with the
Turkish language. Therefore, following my
arrival in Tallinn as Ambassador of Turkey in
December 2005, I was already feeling a
special closeness for this country and its
wonderful people.
Minu huvi meie riikide kahepoolsete suhete
vastu hakkas pakkuma väga meeldivaid
üllatusi riikidevaheliste suhete erinevate
aspektide kohta, äratades minus soovi seda
valkonda veelgi sügavamalt uurida, mis
omakorda võiks päädida näitusega, võib-olla
jõuda koguni raamatukaante vahele,
et nii eesti kui türgi rahvale meelde tuletada
neid fakte, mis on meid omavahel
lähendanud juba kaua aega tagasi.
My curiosity about the history of our
bilateral relations started to yield very
pleasant surprises about the different
aspects of our bilateral relations.
This evoked in me a desire to carry out
a more thorough research into the matter
which, in turn, could result in an exhibition
and perhaps also a publication, so that both
the Estonian and Turkish people would be
reminded of these facts that have brought
us close already a long time ago.
Palju inimesi ja asutusi nii Eesti kui Türgi
poolelt on andnud oma panuse sellesse
uurimistöösse, mille tulemused tõendavad,
et meie riikide vahel valitsevad pikaaegseid
suhted poliitika, majanduse, kultuuri ja isegi
spordi vallas. Selle kinnituseks on asjaolu,
et juba meie riikide iseseisvuse päris alguses,
1924. aastal, sõlmisid kaks noort vabariiki
omavahel sõpruse ja koostöö lepingu,
millele on mõlemad osapooled ustavaks
jäänud tänaseni.
Many individuals and institutions from both
Estonia and Turkey have contributed to this
research which shows that our countries
share long-standing relations in the area of
politics, economy, culture and even sports.
So much so, that shortly after gaining their
independence the two young Republics
concluded a Treaty of Friendship and
Cooperation in 1924 to which both countries
have remained loyal to this day.
Meie riikide presidentide omavaheline
kirjavahetus, Türgi saatkonna avamine
1935. aastal aadressil Kentmanni tn. 9,
olid ühtviisi suured avastused minu jaoks.
The correspondences between our Presidents,
the opening of the Turkish Embassy in 1935
at Kentmanni 9 were also great discoveries
for me.
3
T Ü RG I VA B A R I I G I S U U R S A A D I K U E E S S Õ N A
INTRODUCTION BY AMBASSADOR OF TURKEY
Eesti Vabariigi 90. juubeliaasta ja Türgi
Presidendi Abdullah Güli visiit Eestisse
president Toomas Hendrik Ilvese külalisena,
andsid ülimalt tähendusrikka aluse käesoleva
näituse avamiseks 10.oktoobril 2008 Eesti
Rahvusraamatukogus.
The 90th anniversary of Independence of
the Republic of Estonia and the official visit
of the Turkish President Abdullah Gül as the
guest of President Toomas Hendrik Ilves,
presented a most meaningful occasion for
the opening of this exhibition, on 10th of
October 10, 2008 in Tallinn at the National
Library of Estonia.
Antud näitus ja ka see kataloog esitlevad
valikut dokumentidest, fotodest ning teistest
materjalidest, mida oli võimalik koguda
suhteliselt lühikese ajaga. Oleme ülimalt
tänulikud kõikidele osapooltele, kes andsid
oma panuse käesoleva näituse valmimisele.
The present exhibition and consequently
this publication display selected documents,
photos as well as other material which could
be accessed at a rather short period of time.
We are very grateful indeed to all the
numerous sources who provided materials
for this exhibition.
Tahaksin südamest tänada Jaana Kooli ja
Tanno Tilgarit, ning Türgi saatkonna
töötajaid, endist nõunikku Nur Sagmani,
Kristi Saart and Kai-Ines Nelsonit,
kes ennastsalgava pühendumusega veetsid
pikki õhtutunde seda näitust ette
valmistades.
I would like to extend my sincere thanks to
Jaana Kool and Tanno Tilgar as well as
members of staff at the Turkish Embassy,
especially former counsellor Nur Sagman,
Kristi Saar and Kai-Ines Nelson who put forth
such devoted effort and long hours in
preparation for this exhibition.
Ma loodan südamest, et käesolev näitus
ja kataloog pakuvad Teile põnevaid avastusi
aegade lõikes, edendades sügavamat
vastastikust mõistmist ning lähendades
veelgi meie rahvaid teineteisele.
I hope that this exhibition and publication
will offer you with equally exciting
discoveries of the Turkish-Estonian relations
through time, promote a deeper understanding and bring our nations even closer
together.
S‚ ule Soysal
Türgi Vabariigi suursaadik
S‚ ule Soysal
Ambassador of Turkey
4
KRONOLOOGIA
TIMELINE
24.02.
23.04.
23.04.
29.10.
23.01.
1918
1919
1920
1921
1923
1924
1927
1928
1929
1930
1931
1932
1935
1936
1937
1938
1939
1940
KUULUTATAKSE VÄLJA EESTI VABARIIK
ASUTAVA KOGU KOKKUKUTSUMINE EESTI VABARIIGIS.
SUURE RAHVUSKOGU KOKKUKUTSUMINE TÜRGI ISESEISVUSLASTE POOLT.
.
EESTI VALITSUSE DELEGAADI KIRI OSMANI RIIGI VÄLISMINISTER IZZET PAS‚ ALE.
KUULUTATAKSE VÄLJA TÜRGI VABARIIK.
TÜRGI TUNNUSTAB EESTIT DE JURE.
SÕLMITAKSE EESTI-TÜRGI SÕPRUSLEPING.
SÕPRUSKOHTUMINE TALLINNAS EESTI JA TÜRGI JALGPALLIKOONDISTE VAHEL, MILLE VÕIDAB TÜRGI 4:1.
EESTI PARLAMENT RATIFITSEERIB SÕPRUSLEPINGU.
MUSTAFA KEMAL VALITAKSE TEIST KORDA TÜRGI VABARIIGI PRESIDENDIKS.
EESTI AVAB ATEENA PEAKONSULAADI, PEAKONSUL ERNST VEBERMAN HAKKAB ESINDAMA EESTI ÄRIHUVISID
KA TÜRGIS.
TÜRGI PRESIDENT MUSTAFA KEMALI KIRI EESTI RIIGIVANEM JAAN TÕNISSONILE.
EESTI JA TÜRGI ALLKIRJASTAVAD KAUBANDUS- JA LAEVANDUSKONVENTSIOONI.
EESTI RIIGIVANEM JAAN TÕNISSONI KIRI TÜRGI PRESIDENT MUSTAFA KEMALILE.
.
TÜRGI MÄÄRAB AMETISSE DIPLOMAATILISE ASJURI BALTIMAADES IBRAHIM OSMANI, KES HAKKAB
ESINDAMA TÜRGIT KA EESTIS.
EESTI AVAB ISTANBULI PEAKONSULAADI, PEAKONSULIKS SAAB ERNST VEBERMAN.
EESTI JA TÜRGI PARLAMENDID RATIFITSEERIVAD KAUBANDUS JA LAEVANDUSKONVENTSIOONI.
EESTI JA TÜRGI ALLKIRJASTAVAD KÕRGENDATUD TARIIFIDEGA KAUBANDUS- JA LAEVANDUSLEPINGU.
EESTI TELEGRAAFIAGENTUURI DIREKTOR JAAN LINTROP OSALEB ISTANBULIS TELEGRAAFIAGENTUURIDE
JUHATAJATE KONVERENTSIL.
EESTI PARLAMENT RATIFITSEERIB KÕRGENDATUD TARIIFIDEGA KAUBANDUS- JA LAEVANDUSLEPINGU.
MUSTAFA KEMAL VALITAKSE KOLMANDAT KORDA TÜRGI VABARIIGI PRESIDENDIKS.
TÜRGI PARLAMENT RATIFITSEERIB KÕRGENDATUD TARIIFIDEGA KAUBANDUS- JA LAEVANDUSLEPINGU.
EESTI PRESIDENT KONSTANTIN PÄTSI KIRI TÜRGI PRESIDENT MUSTAFA KEMALILE, MILLES PALUB AVADA
TÜRGI SAATKOND EESTIS.
TÜRGI SULGEB DIPLOMAATILISE ESINDUSE BALTIMAADES. EESTI SULGEB ISTANBULI PEAKONSULAADI.
MUSTAFA KEMAL VALITAKSE NELJANDAT KORDA TÜRGI VABARIIGI PRESIDENDIKS.
TÜRGI AVAB SAATKONNA TALLINNAS, SAADIKUKS SAAB NURI BATU.
EESTI JA TÜRGI SÕLMIVAD KLIIRINGKOKKULEPPE.
TÜRGI MAADLUSLIIDU PEASEKRETÄR ALI SENSEDDIN SAABUB TALLINNA EESMÄRGIGA LEIDA TÜRGI
MAADLUSKOONDISELE PEATREENER.
TÜRGI PRESIDENT MUSTAFA KEMAL ATATÜRGI KIRI EESTI RIIGIVANEMALE KONSTANTIN PÄTSILE JA
KONSTANTIN PÄTSI VASTUS SELLELE.
TÜRGI ALLKIRJASTAB MONTREAUX'S UUE VÄINADE LEPINGU.
TÜRGI SAATKOND EESTIS ASUTAB KONSULAAROSAKONNA, MILLE JUHIKS SAAB SENINE SAATKONNA
SEKRETÄR M. SETTAR F. IKSEL.
EESTI JA TÜRGI SÕLMIVAD KAUBANDUSKOKKULEPPE JA PIKENDAVAD KLIIRINGLEPINGUT.
EESTIS KORRALDATAKSE KAMPAANIA 1877–1878. AASTA VENE-TÜRGI SÕJA VETERANIDE LEIDMISEKS.
EESTI PRESIDENT KONSTANTIN PÄTSI KIRI TÜRGI PRESIDENT MUSTAFA KEMAL ATATÜRGILE.
SUREB TÜRGI VABARIIGI RAJAJA JA KAUAAEGNE PRESIDENT MUSTAFA KEMAL ATATÜRK.
EESTI POOLA SAADIK JOHANNES MARKUS JA EESTI PRESIDENDI ADJUTANT KINDRAL GUSTAV JONSON
VÕTAVAD OSA MUSTAFA KEMAL ATATÜRGI MATUSTEST.
EESTI JA TÜRGI SÕLMIVAD KAUBANDUS- JA KLIIRINGLEPETE PROTOKOLLI.
EESTI JA TÜRGI MAADLEJAD OSALEVAD MAADLUSE EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSTEL TALLINNAS.
EESTI SAADIK POOLAS JOHANNES MARKUS MÄÄRATAKSE EESTI SAADIKUKS TÜRGIS, ASUKOHAGA
VARSSAVIS.
ISTANBULI PEAKONSULAADI TAASAVAMINE, PEAKONSULIKS SAAB RICHARD JÖFFERT.
EESTI ISTANBULI PEAKONSUL RICHARD JÖFFERTI TAGASIKUTSUMINE.
5
KRONOLOOGIA
TIMELINE
1991
1993
1994
1995
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
DIPLOMAATILISTE SUHETE TAASTAMINE
EESTI PRESIDENT LENNART MERI RIIGIVISIIT TÜRGISSE.
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOLIS ALUSTATAKSE TÜRGI KEELE ÕPETAMIST LISAERIALANA.
EESTI VÄLISMINISTER JÜRI LUIK VÕTAB OSA NATO TIPPKOHTUMISEST ISTANBULIS.
TÜRGI VÄLISMINISTER HIKMETTIN ÇETINI VISIIT EESTISSE.
EESTIS ILMUB YAS‚ AR KEMALI ROMAAN „MADU MAHA TAPPA", LY SEPPEL-EHINI TÕLKES.
LY SEPPELI, ANDRES EHINI JT. EESTVEDAMISEL ASUTATAKSE TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOLI JUURES
TÜRGI KULTUURIKESKUS.
EESTI VÄLISMINISTER RIIVO SINIJÄRVE VISIIT TÜRGISSE.
TÜRGI VABARIIGI PRESIDENT SÜLEYMAN DEMIRELI RIIGIVISIIT EESTISSE.
PRESIDENT SÜLEYMAN DEMIREL AVAB TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOLI TÜRGI KEELE KESKUSE.
RIIGIKOGU ESIMEES TOOMAS SAVI VISIIT TÜRGISSE.
EESTI PRESIDENT LENNART MERI RIIGIVISIIT TÜRGISSE.
EESTI PEAMINISTER MART LAAR JA EESTI VÄLISMINISTER TOOMAS HENDRIK ILVES VÕTAVAD OSA
OSCE TIPPKOHTUMISEST ISTANBULIS.
.
TÜRGI VÄLISMINISTER ISMAIL CEMI VISIIT EESTISSE.
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOLIS ALUSTATAKSE TÜRGI KEELE ÕPETAMIST PÕHIERIALANA.
TALLINNAS AVATAKSE TÜRGI VABARIIGI EESTI SAATKOND.
EESTI VÄLISMINISTER TOOMAS HENDRIK ILVESE VISIIT TÜRGISSE.
TÜRGI VABARIIGI PRESIDENDI AHMET NECET SEZERI RIIGIVISIIT EESTISSE.
TÜRGI KAITSEMINISTER SABAHHATIN ÇAKMAKOG˘ LU VISIIT EESTISSE.
EESTI VÄLISMINISTER KRISTIINA OJULANDI VISIIT TÜRGISSE.
EESTI VABARIIGI TÜRGI SAATKONNA AVAMINE.
EESTI VÄLISMINISTER KRISTIINA OJULANDI VISIIT TÜRGISSE.
TÜRGI VÄLISMINISTRI JA TÜRGI PEAMINISTRI KOHUSETÄITJA ABDULLAH GÜLI VISIIT EESTISSE.
.
ASUTATAKSE EESTI-TÜRGI SÕPRUSÜHING, MILLE ESIMEHEKS VALITAKSE GALIP ILTER. TALLINNA
PEDAGOOGIKAÜLIKOOLIS TOIMUB EESTI JA TÜRGI ÕPETLASTE JA KULTUURITEGELASTE ÜMARLAUD TEEMAL
„EESTI-TÜRGI AKADEEMILISED JA KULTUURILISED SUHTED LAIENEVAS EUROOPAS".
EESTI PRESIDENT ARNOLD RÜÜTLI VISIIT TÜRGISSE.
RIIGIKOGU EESTI-TÜRGI PARLAMENDIGRUPI VISIIT TÜRGISSE.
EESTI VÄLISMINISTER URMAS PAETI VISIIT TÜRGISSE.
TÜRGI RAHVUSASSAMBLEE TÜRGI-EESTI PARLAMENDIRÜHMA VISIIT EESTISSE.
TÜRGI RAHVUSASSAMBLEE ASESPIIKER ISMAIL ALPTEKIN OSALEB ENPA KONVERENTSIL EESTIS.
TALLINNAS TOIMUVAD TÜRGI EESTI SAATKONNA JA
TÜRGI-EESTI-LÄTI-LEEDU SÕPRUSE ASSOTSIATSIOONI POOLT ORGANISEERITUD TÜRGI KULTUURI PÄEVAD.
TOOMAS HENDRIK ILVES VALITAKSE EESTI VABARIIGI PRESIDENDIKS.
ABDULLAH GÜL VALITAKSE TÜRGI VABARIIGI PRESIDENDIKS.
EESTIS ILMUB 2006. AASTA NOBELI KIRJANDUSPREEMIA LAUREAADI ORHAN PAMUKI ROMAAN „LUMI"
LY SEPPEL-EHINI TÕLKES.
EESTI PEAMINISTER ANDRUS ANSIPI VISIIT TÜRGISSE.
TÜRGI VÄLISMINISTER ALI BABACANI VISIIT EESTISSE.
JÕUSTUB LEPING VIISANÕUETE KAOTAMISE KOHTA EESTI KODANIKELE.
TÜRGI VABARIIGI PRESIDENT ABDULLAH GÜLI AMETLIK VISIIT EESTISSE.
6
K A H E P O O L S E D L E P I N G U D E E S T I J A T Ü RG I VA H E L
BIL ATERAL AGREEMENTS BET WEEN ESTONIA AND TURKEY
1.
Eesti-Türgi sõprusleping (sõlmiti: 01.12.1924, jõustus: 25.12.1927)
2.
Kaubandus- ja laevandusleping (allkirjastati: 12.03.1928, jõustus: 24.02.1929)
3. Ajutine maksete õiendamis-leping (nootide vahetus) (allkirjastati: 14.09.1929, jõustus: 30.11.1929)
4. Kaubandus- ja laevandusleping (allkirjastati: 16.09.1929, jõustus: 18.05.1931)
5. Nootide vahetus seoses Kaubandus- ja laevanduslepingu lisaga (allkirjastati: 17.10.1932, 13.01.1933)
6. Kliiringleping (allkirjastati: 13.03.1935, jõustus: 23.03.1935)
7. Kaubandus- ja kliiringleping (allkirjastati: 06.06.1937, jõustus: 28.06.1937)
8. Kirjavahetus seoses Kaubandus- ja kliiringlepingu parandusega (allkirjastati: 29.08.1938, jõustus: 01.10.1938)
9. Sõpruse ja koostöö leping (sõlmiti: 07.12.1993, jõustus: 26.04.95)
10. Kaubandus- ja majanduskoostöö leping (sõlmiti: 28.08.1995, jõustus 15.02.96)
11. Militaarvallas haridus-, tehnika- ja teadusalase koostöö kokkulepe (allkirjastati: 22.09.1995, jõustus: 15.02.1996)
12. Rahvusvaheline maanteeveo kokkulepe (allkirjastati: 09.10.1995, jõustus:15.02.96)
13. Kokkulepe turismialasest koostööst (allkirjastati: 09.10.1995, jõustus:15.02.96)
14. Leping vastastikuste viisanõuete kaotamise kohta diplomaatiliste passide omanikele (allkirjastati: 27.09.1996,
jõustus:14.02.97)
15. Välisministeeriumide vaheline koostöö protokoll (jõustus: 03.06.1997)
16. Tollivõimude vastastikuse abistamise kokkulepe (allkirjastati: 04.06.1998, jõustus: 06.12.1998)
17. Vabakaubandusleping (allkirjastati: 03.06.1997, jõustus: 01.07.1998) (Tühistatud 1. mail 2004 seoses Eesti
astumisega Euroopa Liitu)
18. Investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping (allkirjastati: 03.06.1997, jõustus: 29.04.99)
19. Kultuuri-, haridus-, teadus- ja spordialase koostöö kokkulepe (allkirjastati: 13.07.1994, jõustus: 22.09.99)
20. Leping narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku äri ja kuritarvitamise ning terrorismi ja
organiseeritud kuritegevuse vastase võitluses (allkirjastati: 06.04.2000, jõustus: 27.09.00)
21. Kaitsekoostöökokkulepe (allkirjastati: 15.08.2002, jõustus: 31.10.02)
22. Salastatud teabe kaitse kokkulepe (jõustus: 27.01.03)
23. Lennunduskokkulepe (allkirjastati: 17.10.2001, jõustus: 27.09.04)
24. Tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (allkirjastati:
25.08.2003, jõustus: 21.02.2005)
25. Kultuuri-, haridus-, teadus-, noorsoo -ja spordikoostööprogramm (allkirjastati: 06.09.2005, jõustus: 28.11.2005)
26. Diplomaatiliste nootide vahetus seoses muudatustega lepingusse vastastikuste viisanõuete kaotamise kohta
diplomaatiliste passide omanikele, viisavabastus Türgi teenistus- ja eripasside omanikele ja Eesti tavapasside
omanikele (allkirjastati: 10.03.2008, 11.03.2008, jõustus:12.07.2008)
7
K Õ RG E TA S E M E L I S E D V I S I I D I D E E S T I J A T Ü RG I VA H E L
HIGH LEVEL VISITS BETWEEN ESTONIA AND TURKEY
PRESIDENTIDE VISIIDID
detsember
1993
president Lennart Meri riigivisiit Türgisse
juuni
1997
president Süleyman Demireli riigivisiit Eestisse
oktoober
1998
president Lennart Meri riigivisiit Türgisse
18.–19. aprill
2002
president Ahmet Necdet Sezeri riigivisiit Eestisse
6.–8. september
2005
president Arnold Rüütli riigivisiit Türgisse
9.–11. oktoober
2008
president Abdullah Güli ametlik visiit Eestisse
PARLAMENTIDE ESIMEESTE VISIIDID
jaanuar
1997
Riigikogu esimehe Toomas Savi visiit Türgisse
PEAMINISTRITE VISIIDID
november
1999
peaminister Mart Laar koos välisminister Toomas Hendrik Ilvesega
OSCE tippkohtumisel Istanbulis
28.–29. juuni
2004
peaminister Juhan Parts NATO Istanbuli tippkohtumisel
14.–18. märts
2008
peaminister Andrus Ansipi visiit Türgisse
VÄLISMINISTRITE VISIIDID
juuni
1994
välisminister Jüri Luik NATO ja NACCi välisministrite kohtumisel Istanbulis
juuli
1994
välisminister Hikmet Çetini visiit Eestisse
oktoober
1995
juuni
2000
välisminister Riivo Sinijärve visiit Türgisse
.
väliminister Ismail Cemi visiit Eestisse
oktoober
2001
välisminister Toomas Hendrik Ilvese visiit Türgisse
24.–27. august
2003
välisminister Kristiina Ojulandi visiit Türgisse
11.–1.3 aprill
2004
välisminister Kristiina Ojulandi visiit Türgisse
28.–29. juuni
2004
välisminister Kristiina Ojuland koos kaitseminister Margus Hansoni ja
kaitseväe juhataja Tarmo Kõutsiga NATO tippkohtumisel Istanbulis
8.–10. september
2004
välisminister ja asepeaminister Abdullah Güli visiit Eestisse
6.–7. aprill
2006
välisminister Urmas Paeti visiit Türgisse
12.–14. juuni
2008
välisminister Ali Babacani visiit Eestisse
8
ISESEISVUSSÕJAD JA
PARLAMENTIDE AVAMINE
INDEPENDENCE WARS AND
THE OPENING OF NATIONAL ASSEMBLIES
Eesti ja Türgi vabaduspüüdlused toimusid samal ajajärgul. Eesti Vabadussõda kestis aastatel 1918-1920,
Türgis aga 1919-1923. Eesti Asutava Kogu avaistung
toimus Estonia kontserdisaalis 23. aprillil 1919, Türgi
Rahvusassamblee tuli kokku täpselt samal kuupäeval
kõigest 1 aasta hiljem, 23.04.1920.
Vabadussõda. Kalevlaste Maleva valvetõke ühes Virumaa külas.
Veebruar 1919.
Vabadussõda. Kalevlaste Maleva võitlejad
Petseris. 1919.
Independence War: guards of Kalevlaste Malev in a village in
Virumaa province, Estonia; February 1919.
Independence War. Soldiers of
Kalevlaste Malev in Petseri. 1919.
Foto: tundmatu (Filmiarhiiv)
Photo: unknown (Estonian Film Archives)
Foto: tundmatu (Filmiarhiiv)
Photo: unknown (Estonian Film Archives)
Vastuhakkamine Anatoolias.
Kolonel Mustafa Kemal (vasakult 3.) ja tema ohvitserid, 1915.
Resistance in Anatolia.
Colonel Mustafa Kemal (3rd from left) and his officers, 1915.
Päevaleht, 08.07.1919
9
I S E S E I S V U S S Õ J A D J A PA R L A M E N T I D E AVA M I N E
I N D E P E N D E N C E WA R S A N D T H E O P E N I N G O F N AT I O N A L A S S E M B L I E S
Võitlus Aasia väravail.
Battles at the gates of Asia.
Vaba Maa, 05.09.1921
Uus nimi raiub end maailma ajalukku. Kolonel Mustafa Kemal – inglaste võitja Dardanellide all.
New name making its way to world history. Colonel Mustafa Kemal – defeater of the British at the Dardanelles.
Päevaleht, 06.09.1937
10
I S E S E I S V U S S Õ J A D J A PA R L A M E N T I D E AVA M I N E
I N D E P E N D E N C E WA R S A N D T H E O P E N I N G O F N AT I O N A L A S S E M B L I E S
1. lennuväepolgu lennuväli,
Çanakkale 1915.
Airfield of the 1st Air Force Regiment,
Çanakkale 1915.
Türgi rahu.
Peace for Turkey.
Postimees 28.05.1920
Poliitika ringvaade – rahutingimused Türgimaaga.
Political review – conditions of peace for Turkey.
Postimees, 05.11.1918
11
I S E S E I S V U S S Õ J A D J A PA R L A M E N T I D E AVA M I N E
I N D E P E N D E N C E WA R S A N D T H E O P E N I N G O F N AT I O N A L A S S E M B L I E S
Asutava Kogu avaistung “Estonia” kontserdisaalis, 23. aprillil 1919.
Opening session of the Estonian Constituent Assembly (Asutav Kogu) in the Estonia Concert Hall on April 23, 1919.
Foto / photo: Parikas
Atatürk ja Türgi Suure Rahvusassamblee (Türkiye Büyük Millet Meclisi) avamine 23. aprillil 1920.
Atatürk and the opening of Turkish National Assembly (Türkiye Büyük Millet Meclisi) on April 23, 1920.
12
EESTI-TÜRGI SUHETE ALGUS
JA EESTI TÜRGI SÕPRUSLEPING (1924)
BEGINNING OF ESTONIAN-TURKISH RELATIONS
AND THE ESTONIAN-TURKISH TREATY OF FRIENDSHIP (1924)
Esimest diplomaatiliste suhete alustamise katset
Türgiga märgib 12. veebruaril 1921 Eesti Vabariigi
Valitsuse delegaadi Osmani riigi viimasele välismi.
nistrile Izzet pas, ale (1864–1937) saadetud kiri, milles
tehakse ettepanek sõlmida kahe riigi vahel diplomaatilised suhted. Pole teada, kas kirjale vastati. Sel
ajal olid Türgi tuleviku tegelikud kujundajad Türgi iseseisvuslased. Osmani Sultanaadi likvideerisid Türgi iseseisvuslased 1922. aastal ning Türgi Vabariik kuulutati
välja 29. oktoobril 1923. aastal.
Eesti Vabariigi ja Türgi Vabariigi suhete alguseks võib
pidada Eesti tunnistamist de jure Türgi poolt 23. jaanuaril 1924. Türgi valitsuse ametliku teadaande Eesti
tunnustamise kohta andis Eesti Venemaa saadikule üle
Türgi Venemaa saadik 8. märtsil 1924.
Diplomaatiliste suhete loomisele järgnes sõpruslepingu
sõlmimine kahe riigi vahel 1. detsembril 1924 Varssavis.
Ettepaneku sõpruslepingu sõlmimiseks tegi tegi Türgi
Poola saadik Talu Bey Eesti Poola saadik J. Leppikule.
Sellest teatatakse Eesti välisministri Karl Robert Pusta
5. novembril 1924 Eesti valitsusele saadetud kirjas.
Sõpruslepingule kirjutasid alla mõlema riigi Poola
saadikud. Ühe punktina nägi sõprusleping ette diplomaatilist esindatust teises lepinguosalises riigis ning oli
aluseks Türgi diplomaatilise esinduse loomisele
Baltimaades asukohaga Riias ning Eesti Peakonsulaadi
loomisele Istanbulis, mõlemad 1929. aastal.
Eesti ajalehtedest reageerisid Eesti diplomaatilisele
tunnustamisele Türgi poolt kõige elavamalt
“Päevaleht”, mis lisaks teatele trükkis ära pika ülevaate
M. Kemali elust, ning “Vaba Maa”, milles Türgis elanud
dr Liin analüüsib Türgi eluolu, türklaste psühholoogiat
ning M. Kemali tähendust Türgile ja türklastele.
Sõprusleping äratas kõige suuremat vastukaja
“Päevalehes”, mis avaldas sõpruslepingu ratifitseerimise järel Eesti parlamendis 8. juulil 1925 analüüsi
kahe maa majanduslikest suhetest.
Eesti-Türgi sõprusleping, sõlmitud 1. detsembril 1924 Varssavis.
Estonian–Turkish Treaty of Friendship, signed December 1,
1924 in Warsaw.
13
EESTI-TÜRGI SUHETE ALGUS JA EESTI TÜRGI SÕPRUSLEPING (1924)
BEGINNING OF ESTONIAN-TURKISH REL ATIONS
AND THE ESTONIAN-TURKISH TREAT Y OF FRIENDSHIP (1924)
De jure Türgilt.
De jure recognition of Estonia by Turkey.
Vaba Maa, 30.01.1924
Eesti välisministri Robert Pusta kiri valitsusele,
kus ta teatab, et Türgi suursaadik Varssavis on
teinud ettepaneku Eesti suursaadikule Varssavis
sõlmida sõprusleping, 5. november 1924.
Letter of Minister of Foreign Affairs Robert Pusta
to the Government of Estonia announcing that
the Turkish Ambassador in Warsaw has made
a proposal to the Estonian Ambassador in Warsaw
to enter a treaty of friendship, November 5, 1924.
14
EESTI-TÜRGI SUHETE ALGUS JA EESTI TÜRGI SÕPRUSLEPING (1924)
BEGINNING OF ESTONIAN-TURKISH REL ATIONS
AND THE ESTONIAN-TURKISH TREAT Y OF FRIENDSHIP (1924)
Riigikogu ratifitseeris Eesti-Türgi vahelise
sõpruslepingu 19. juunil, 1925. Majandusliku
läbikäimise võimalused arutamisel.
The Estonian-Turkish Treaty of Friendship
ratified by the Estonian Parliament on
June 19, 1925. Assessment of possibilities
of economic relations.
Päevaleht, 18.07.1925
Türgi valitsuse teadaanne Eesti Vabariigi tunnustamisest 23. jaanuaril 1924 anti üle Eesti saadikule
Moskvas Ado Birgile 10. märtsil 1924.
Turkey recognized the Republic of Estonia on January
23, 1924. The communique of the Turkish government was presented to the Estonian Ambassador
in Moscow Ado Birk on March 10, 1924.
Päevaleht, 11.03.1924
15
EESTI-TÜRGI SUHETE ALGUS JA EESTI TÜRGI SÕPRUSLEPING (1924)
BEGINNING OF ESTONIAN-TURKISH REL ATIONS
AND THE ESTONIAN-TURKISH TREAT Y OF FRIENDSHIP (1924)
Mustafa Kemal
Päevaleht, 29.01.1924
.
Eesti Vabariigi valitsuse delegaadi kiri Osmani riigi välisminister Izzet pas, ale, ettepanekuga sõlmida Eesti ja Türgi vahel
diplomaatilised suhted 12. veebruaril 1921.
.
Letter from the delegate of the Republic of Estonia to the Minister of Foreign Affairs of the Ottoman Empire, Izzet Pasha,
proposing to establish diplomatic relations between Turkey and Estonia, February 12, 1921.
16
RIIGIJUHTIDE KIRJAD
LETTERS FROM THE HEADS OF STATE
Teadaolevalt saatsid Eesti riigi juhid Jaan Tõnisson ja
Konstantin Päts Türgi riigi juhile Mustafa Kemal
Atatürgile kokku kolm kirja ning said ka temalt sama
arvu kirju. Peamiselt olid need ametlikud kirjad, milles
teavitati presidendiks valimisest või vastati teatele
presidendiks valimisest. Ent leidub ka üks erakiri, mis on
kirjutatud praktilisel kaalutlusel.
Oma teise- ja neljandakordsest Türgi Vabariigi presidendiks valimisest teavitas M. Kemal eesti riigivanemaid J. Tõnissoni ja K. Pätsi vastavalt 21. novembril
1927 ja 2. märtsil 1935. Eesti riigivanemate vastused
on dateeritud 22. oktoobriga 1928 ning 28. juuniga
1935. 24. aprillil 1938 informeerib K. Päts omakorda
enda valimisest Eesti Vabariigi presidendiks.
Raamat “Atatürk ja välisriikide
presidendid” Bilal N. S‚ims‚ ir.
"Atatürk and Foreign Presidents"
Bilal N. S‚ims‚ ir.
18. märtsil 1931 saatis Türgi riigipeale kirja Eesti riigivanem K. Päts, kes palus kirja üleandmisel M. Kemalile
rõhutada, et see on allkirjastatud tema poolt mitte riigivanema, vaid Eesti-Soome-Ungari Liidu esimehena.
Kirjas taotletakse kas Türgi saatkonna asutamist
Tallinnas või Riias resideeruva Türgi diplomaatilise
esinduse ületoomist Tallinna. Selleks rõhutatakse
eestlaste ja türklaste ühist turaani päritolu. K. Pätsi kiri
ei jäänud tulemuseta. 7. mail 1931 informeeris Türgi
välisministeeriumi alamsekretär Türgi diplomaatilist
asjurit I. Osmanit, et saatkonna loomine võetakse kaalumisele esimese võimaluse ilmnemisel, ja palus kirjutada sellekohase vastuse. K. Pätsi kirjal võis olla mõju
Tallinna määramisel Türgi Balti riikide saatkonna
alaliseks asupaigaks.
Mustafa Kemal Atatürk
12. märtsil 1935 saadetud kirjas andis Türgi president
M. Kemal Eesti presidendile K. Pätsile teada, et on
akrediteerinud Türgi saadiku Skandinaaviamaades
Ragip Raifi ka Türgi saadikuks Eestis. Siiski määrati septembris 1935 Eestis resideeruvaks Türgi saadikuks Nuri
Batu.
Konstantin Päts
Jaan Tõnisson
17
RIIGIJUHTIDE KIRJAD
LETTERS FROM THE HEADS OF STATE
Konstantin Pätsi õnnitluskiri Mustafa Kemal Atatürgile
presidendiks taasvalimise puhul.
Jaan Tõnissoni õnnitluskiri Gazi Mustafa Kemal
Atatürgile presidendiks taasvalimise puhul.
Congratulatory letter from Konstantin Päts to Mustafa
Kemal Atatürk on the occasion of his re-election as
president .
Congratulatory letter from Jaan Tõnisson to
Mustafa Kemal Atatürk on the occasion of
re-election as president.
18
RIIGIJUHTIDE KIRJAD
LETTERS FROM THE HEADS OF STATE
Paneel Atatürgi Mausoleumis Ankaras, kus on kujutatud riigijuhte, kellega Atatürk oli kirjavahetuses.
Eesti Vabariigi riigivanem Jaan Tõnisson alumises reas, paremalt teine.
Panel from the Mausoleum of Atatürk in Ankara depicting some of the Heads of State with whom Atatürk corresponded.
Head of State of Estonia Jaan Tõnisson on the last row, 2nd from the right.
19
RIIGIJUHTIDE KIRJAD
LETTERS FROM THE HEADS OF STATE
Kiri Mustafa Kemalilt Jaan Tõnissonile, kus ta teatab oma taasvalimisest
Türgi Vabariigi Presidendiks, 21. novembril 1927.
Letter from Mustafa Kemal to Jaan Tõnisson informing of his re-election
as President of the Republic of Turkey, November 21, 1927.
No. 36
Gazi Mustafa Kemalilt, Türgi Presidendilt,
Eesti Vabariigi Presidendile, Tema Kõrgus Härra Jaan Tõnissonile
Minu Väga Armastatud ja Austatud Tõeline Sõber;
Teatan Teie Presidentlikule Kõrgusele, et Ankaras 1. novembril kogunenud Türgi Suur Rahvuskogu on oma
koosolekul hääletuse teel valinud mind teist korda Türgi Vabariigi Presidendiks ja põhiseadusega antavatest volitustest
lähtuvalt olen asunud taas võimu teostama.
Teavitades Teie Presidentlikku Kõrgust valimise toimumisest, kasutan juhust kinnitamaks, et annan kogu oma jõu
Türgi ja Eesti vahel õnnestunult loodud suhete ja sõpruse jätkuvaks hoidmiseks ja süvendamiseks ning teatan, et
olen õnnelik, saades selle eesmärgi teostamisel osa Teie Presidentliku Kõrguse
hindamatust toetusest.
Selles veendumuses, Minu Väga Armastatud ja Austatud Tõeline Sõber, palun võtta vastu minu kõrged tunded ja
austus Teie Presidentliku Kõrguse suhtes ja usaldada minu soove nii Teie Presidentliku Kõrguse isikliku õnne kui ka
Eesti rahva heaolu ja õitsengu suhtes.
Kiri on koostatud Ankaras, tuhande üheksasaja kahekümne seitsmenda aasta kahekümne esimesel novembril.
GAZI. M. KEMAL
Välisminister
Doktor Tevfik Rüs‚tü
20
RIIGIJUHTIDE KIRJAD
LETTERS FROM THE HEADS OF STATE
Konstantil Pätsi kiri Eesti-Soome-Ungari Liidu esimehena Mustafa Kemalile,
kus ta palub Türgi saatkonna avamist Tallinnas, viidates eestlaste ja türklaste
sugulusele 18. märtsil 1931.
The letter from Konstantin Päts in the capacity of President of the Estonian-FinnishHungarian Association to Mustafa Kemal requesting the opening of an Embassy
of the Republic of Turkey in Tallinn referring to the kinship of Estonian and Turkish
peoples, March 18, 1931
K. Päts, Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees ja Eesti Vabariigi president,
Tema Ekstsellentsile
Türgi Vabariigi presidendile Gazi Mustafa Kemalile
Eesti-Soome-Ungari Liidul, mis taotleb turaani rahvaste kultuurilist lähendamist, on au
pöörduda Teie Ekstsellentsi poole järgneva avaldusega.
Türgi Vabariik asutas 1929. aastal kolmes Balti riigis ühise saatkonna, asukohaga
Riias. See samm valmistas eesti rahvale palju rõõmu, kuna märkis Türgi-poolset
sõbralikku akti, mille läbi tekib kultuuriline lähedus eesti ja temaga suguluses
oleva türgi rahva vahel.
Ometi on Türgi saatkonna töö Baltimaades, mis on rassilt, keelelt ja kultuurilt
erinevad, praegustes poliitilistes ja majanduslikes tingimustes nii suur ja mitmetahuline, et saadikul on raske pühendada Riiast Türgi ja Eesti kultuurilisele
lähendamisele piisavat tähelepanu. Seetõttu oleks meie arvates äärmiselt soovitav, kui Eesti jaoks loodaks eraldi saatkond, asukohaga Tallinnas. Juhuks, kui see
peaks erinevatel põhjustel osutuma teostumatuks, oleks soovitav praegune
saatkond Riiast Tallinnasse üle tuua. Sel juhul saaks edendada meie suguluses
olevate rahvaste kultuurilist ja keelelist lähendamist suurema intensiivsusega.
Kuna praegune Türgi saadik Baltimaades, hr. Ibrahim Osman, on meile tuntud kui
filoloogilistes ja kultuurilistes küsimustes kõrgesti haritud isik, kes on turaani rahvaste kultuurilise lähenemise küsimuste vastu alati üles näidanud elavat huvi,
valmistaks meile rõõmu tervitada teda Tallinnas kui Türgi saadikut.
Eesti-Soome-Ungari Liit väljendab seega lootust, et Teie Ekstsellents leiab võimaluse
võtta ülalmainitud küsimus sõbralikule kaalumisele ja palub Teid, hr. president ja Gazi,
võtta vastu kinnitus kõrgeimast austusest.
Tallinn, 18/III/1931
K. PÄTS
Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees
From K. Päts, the President of Estonian-Finnish-Hungarian Association and the President of the Republic of Estonia,
to His Excellency Gazi Mustafa Kemal, the President of the Republic of Turkey
The Estonian-Finnish-Hungarian Association that seeks to culturally integrate Turan nations has the honour to turn to Your Excellency with the following petition.
The Republic of Turkey established a common embassy for the three Baltic countries with located in Riga. This step delighted Estonian people greatly, as it marks a
friendly act from Turkish side which brings culturally closer the Estonians and our kindred Turkish nation.
However, the work of the Turkish Embassy in the Baltic countries, which greatly differ in race, language and culture under the present political and economic conditions
and is so multi-faceted that it would be difficult for the Ambassador to dedicate sufficient attention to bringing Turkey and Estonia culturally closer from Riga. Thus,
we are of the opinion that establishing a separate embassy for Estonia, located in Tallinn, would be an highly recommended matter. In case it would turn out to be
unrealizable for various reasons, it would be recommendable to transfer the present embassy from Riga to Tallinn. In that way we could intensify promoting the cultural
and linguistic integration between our kindred peoples.
As the present Turkish Ambassador in the Baltic countries, Mr. Ibrahim Osman, is known to us as a highly educated person in philological and cultural matters, who has
always shown keen interest in the issues of integrating Turan nations, we would gladly welcome him in Tallinn as the Ambassador of Turkey.
Thus, the Estonian-Finnish-Hungarian Association expresses its hope that Your Excellency finds an opportunity to take the above mentioned issue under friendly consideration and asks You, Mr President and Gazi, to accept our assurance of the highly deep respect.
Tallinn, 18/III/1931
K. PÄTS
The President of Estonian-Finnish-Hungarian Association
21
SAATKONDADE JA KONSULAATIDE
ASUTAMINE EESTIS JA TÜRGIS
ESTABLISHMENT OF EMBASSIES AND CONSULATES
IN ESTONIA AND TURKEY
Balti riikides esindas Türgit aastail 1929–1932 diplomaatilise asjurina Ibrahim Osman, kes resideerus Riias.
Diplomaatiline esindatus lõpetati mais 1932 eelarvelistel põhjustel. Märtsis 1931 saatis Konstantin Päts Türgi
presidendile Kemal Atatürgile kirja palvega avada
saatkond Tallinnas (vaata lk 22). Märtsis 1935 küsis
Türgi valitsus oma Poola suursaadiku vahendusel Eesti
valitsuselt nõusolekut määrata Türgi saadikuks Eestisse
Türgi saadik Skandinaavia riikides Ragip Raif. Samas
teatati, et eelarvelistel põhjustel ei saa saadik
resideeruda Tallinnas. Juunis 1935 otsustati nimetada
Türgi saadikuks Balti riikides, alalise asukohaga
Tallinnas, Nuri Batu. Oma volikirjad esitas Nuri Batu 19.
septembril 1935 Eesti riigivanemale ja üle kuu hiljem ka
Läti ja Leedu presidendile. Türgi saatkond asus Tallinnas
aadressil Kentmanni 9.. Oktoobris 1935 asus saatkonnas
sekretärina tööle F. Iksel, kes aprillis 1936 määrati
saatkonna konsulaarosakonna juhiks. Alates 7. septembrist 1938 asus konsulaarosakond aadressil Tallinn,
Pärnu mnt. 40–8. Eesti lehtedes ilmus N. Batust ja tema
perest vähemalt kaks artiklit (Atatürgi saadik Türgist,
Uudisleht, 06.09.1935; Türgi naine tänapäeval, UusEesti, 24.03.1938). Kajastati ka volikirjade üleandmist.
Türgi suursaadik Eestis Nuri Batu 1935-1940.
Ambassador of Turkey to Estonia Nuri Batu 1935-1940.
Saadik
Nuri Batu
elulugu.
Curriculum
Vitae of
Ambassador
Nuri Batu.
22
SAATKONDADE JA KONSUL AATIDE ASUTAMINE EESTIS JA TÜRGIS
ESTABLISHMENT OF EMBASSIES AND CONSULATES
IN ESTONIA AND TURKEY
Türgi Vabariigi saadik Nuri Batu saabumas volikirjade üleandmisele Kadrioru lossi 19. septembril 1935.
Ambassador of the Republic of Turkey Nuri Batu arriving at Kadriorg Palace for presenting his credentials, September 19, 1935.
(Filmiarhiiv / Estonian Film Archives)
Atatürgi saadik Türgist.
"Kui lähete Türki, pöörduge
minu poole!"
Atatürk’s Ambassador from
Turkey: "When you go to
Turkey, contact me first!"
Uudisleht, 06. 09. 1935
Türgi saadik Nuri Batu
riigivanema juures.
Esitas täna volitused
Kadrioru lossis.
Ambassador of Turkey
Nuri Batu presented today
his credentials to the Head
of State at Kadriorg palace.
Uus Eesti, 19.09.1935
23
SAATKONDADE JA KONSUL AATIDE ASUTAMINE EESTIS JA TÜRGIS
ESTABLISHMENT OF EMBASSIES AND CONSULATES
IN ESTONIA AND TURKEY
.
Riias resideeriv Türgi saadik I brahim Osman (vasakult 1.) volituste esitamisel
EV riigivanemale Karl Einbundile, veebruar-oktoober 1932. a.
.
Turkish Ambassador to Estonia resident in Riga I brahim Osman (first from left)
at the presenting of credentials to the Head of State of Estonia Karl Einbund,
February-October, 1932.
Foto / Photo: A. Kolm (Filmiarhiiv / Estonian Film Archives)
Türgi saadik läheb volitust esitama.
Ambassador of Turkey on his way
to present his credentials.
Türgi saadik volituste üleandmisel. Istuvad (vasakult): riigisekretär K. Terras, Türgi saadik Nuri Batu, riigivanem K. Päts,
välisministri asetäitja J. Müller, riigivanema käsunduskindral G. Jonson; seisavad (vasakult): riigivanema vanem
käsundusohvitser kol. H. Grabbi, protokolliülem J. Mölder, noorem käsundusohvitser leitn. Põder, 19. septembril 1935.
Ambassador of Turkey Nuri Batu presenting his credentials. Sitting (from left): Secretary of State K. Terras,
Ambassador of Turkey Nuri Batu, Head of State K. Päts, Acting Minister of Foreign Affairs J. Müller, commissioned
general G. Jonson; standing (from left): commissioned officer Col. H. Grabbi, Chief of Protocol J. Mölder, ltn. Põder,
September 19, 1935.
Filmiarhiiv / Estonian Film Archives
24
SAATKONDADE JA KONSUL AATIDE ASUTAMINE EESTIS JA TÜRGIS
ESTABLISHMENT OF EMBASSIES AND CONSULATES
IN ESTONIA AND TURKEY
Diplomaatiliste esinduste nimekiri 1935.
List of the Diplomatic Corps in Tallinn in 1935.
Konsulaarosakond asub ümber aadressile Pärnu mnt 40.
Diplomaatiliste esinduste nimekiri 1939.
Consular department will move to new address
Pärnu Rd. 40.
List of the Diplomatic Corps in Tallinn in 1939.
Türgi Suursaatkonna esimene hoone Tallinnas, aadressil
Kentmanni 9. Saatkond avati 1935. a.
Alates septembrist 1938 asus Türgi saatkonna konsulaarosakond
aadressil Pärnu mnt. 40-8.
The Embassy of the Republic of Turkey was first opened at
Kentmanni St. 9 in 1935
Starting from 1938 the consular department of the Embassy of
Turkey was situated at Pärnu Rd. 40-8.
Foto / Photo: Kuno Tiiksaar, 1965
25
SAATKONDADE JA KONSUL AATIDE ASUTAMINE EESTIS JA TÜRGIS
ESTABLISHMENT OF EMBASSIES AND CONSULATES
IN ESTONIA AND TURKEY
Johannes Markus, esimene Eesti suursaadik Türgis
asukohaga Varssavis ja Budapestis 1939–1940.
Ernst Veberman, peakonsul Türgis 1929-1932.
Ernst Veberman, Consul General in Turkey
1929-1932.
Johannes Markus, the first Ambassador of Estonia to
Turkey residing in Warsaw and Budapest 1939-1940.
Mälestustahvli avamine
kunagisel Eesti peakonsulaadi
hoonel Istanbulis, 15. märtsil 2008.
Fotol (vasakult): endine Eesti
suursaadik Türgis Märt Volmer,
Türgi suursaadik Eestis S‚ule Soysal,
Eesti Vabariigi peaminister
Andrus Ansip.
Opening of the granite memorial
tablet on the building of former
Consulate General of Estonia in
Istanbul, March 15, 2008.
From left: former Ambassador of
Estonia to Turkey Märt Volmer,
Ambassador of Turkey to Estonia
S‚ule Soysal, Prime Minister of the
Republic of Estonia Andrus Ansip.
Esimesele Türgi Saatkonnale pühendatud
mälestustahvli (Kentmanni 9) avavad
Eesti välisminister Urmas Paet ja
Türgi välisminister Ali Babacan
viimase visiidi ajal Eestisse, 13. juunil 2008.
Foreign Ministers of Estonia Urmas Paet
and of Turkey Ali Babacan
at the unveiling of the memorial tablet
at Kentmanni 9, dedicated to the first
Turkish Embassy in Estonia, during the
visit of the latter to Estonia, June 13, 2008.
26
1877.-1878. AASTA VENE-TÜRGI SÕJA
VETERANIDE OTSIMISE KAMPAANIA
CAMPAIGN TO LOCATE EX-SERVICEMEN
OF THE RUSSO-TURKISH WAR OF 1877-1878
Sõja põhjuseks oli natsionalistike meeleolude levik
Balkani slaavi rahvaste hulgas, samuti Venemaa
eesmärk kompenseerida Krimmi sõja kaotused ja
suurendada oma mõju Musta mere regioonis, vabastades Balkani rahvad Osmani riigi võimu alt. Aktiivne
lahingutegevus Vene ja Osmani sõjaväe vahel kestis
1877. aasta aprillist 1878. aasta märtsini. Sõja üks
peamisi sündmusi oli 1877. aasta juulist detsembrini
kestnud Plevna linna (Põhja-Bulgaaria) edukas
piiramine Vene vägede poolt. Linna piirajaid juhtis
M. D. Skobelev (1843–82), kaitsjaid aga Osman Nuri
Pasˇ a (1832–1900). 1878. aasta juulis sõlmitud Berliini
rahulepingu tulemusena eraldusid Osmani riigist iseseisvate riikidena Rumeenia, Serbia, Montenegro.
Austria-Ungari sai enda valdusse Bosnia ja Hertsegoviina, Suurbritannia Küprose, Tsaari-Venemaa LõunaBessaraabia ja Karsi piirkonna. Bulgaaria jäi aga Osmani
riigi koosseisu autonoomse vasallriigina.
1937. aasta detsembris saabus Tartusse Bulgaaria
Rahvusmuuseumi esindaja, kes otsis Plevna lahingust
osavõtnud eestlasi. Eestis hakkas Plevna lahingus
osalenute kohta andmeid koguma O. Loorits. 1938.
aasta veebruari alguseks oli end registreerinud üle
60 sõjaveterani (juba varem olid bulgaarlased Soomest
leidnud 17 Plevna lahingust osavõtnut), kellest kõige
vanem oli 102-aastane. Andmed leitute kohta kavatseti
edasi saata Bulgaaria valitsusele. Osa vanadest sõjameestest jagas oma mälestusi ka ajakirjanikega. Ühe
sõjaveterani, Kristjan Mühlensteini jutustusest selgus,
et ta oli konvoeerinud Osmani sõjavangide esˇ eloni,
milles oli ka Plevna kaitsmist juhtinud Osman Pasˇ a,
kellele venelased olid lahingus ülesnäidatud vapruse
tunnustusena alles jätnud tema mõõga (Mees, kes
konvoeeris Osman Pasˇ at, Päevaleht, 20.01.1938, lk. 7).
Mees, kes käinud Türgi sõjas.
The Man who has been to the Turkish War.
Päevaleht, 16.10.1939
Otsitakse Türgi sõjast osavõtnuid.
Ex-servicemen of the Turkish
War sought for.
Postimees, 13.12.1937
27
18 7 7. - 18 78 . A A S TA V E N E -T Ü RG I S Õ JA V E T E R A N I D E O T S I M I S E K A M PA A N I A
C A M PA I G N T O L O C AT E E X - S E RV I C E M E N
O F T H E RU S S O -T U R K I S H WA R 18 7 7 - 18 78
Vana türklaste kimbutaja mälestusi. Helme sulasepoistele anti väeteenistusse minnes kasa 500-700 rubla.
Türklaste vangistamine Plevna all.
Memories of the "old harasser of Turks". Farm hands of Helme district were given 500-700 roubles when entering service.
Capture of Turks at Pleven.
Päevaleht, 21.01.1938
Mees, kes konvoeeris Osman Pasˇat. Vana Türgi sõjamees Kristjan Mühlenstein jutustab oma sõjaelamustest 1877. ja 1878. aastail.
The man who convoyed Osman Pasha. Old serviceman of Turkish war Kristjan Mühlenstein describes his war experience of
1877-1878.
Päevaleht, 20.01.1938
28
18 7 7. - 18 78 . A A S TA V E N E -T Ü RG I S Õ JA V E T E R A N I D E O T S I M I S E K A M PA A N I A
C A M PA I G N T O L O C AT E E X - S E RV I C E M E N
O F T H E RU S S O -T U R K I S H WA R 18 7 7 - 18 78
Ristimärgiga poolkuu vastu. Plevna minevik ja tänapäev. Türgi sõja kangelaste jutustusi Plevna ja Sˇipka lahingutest. Bulgaaria
vabastamisel võitles enam eestlasi kui bulgaarlasi.
With a Cross against the Crescent. Plevne’s past and present. Stories of war heroes from the battles of Plevne and Shipka.
More Estonians than Bulgarians fought for liberation of Bulgaria.
Postimees, 13.02.1938
29
18 7 7. - 18 78 . A A S TA V E N E -T Ü RG I S Õ JA V E T E R A N I D E O T S I M I S E K A M PA A N I A
C A M PA I G N T O L O C AT E E X - S E RV I C E M E N
O F T H E RU S S O -T U R K I S H WA R 18 7 7 - 18 78
Ühes Lääne-Eestist kirja pandud pärimuses on liigutav lugu Türgi sõjavangidest. Sündmus ise toimus
ilmselt pärast 1878 lõppenud Vene-Türgi sõda või selle sõja ajal, kui Türgi sõjavange toodi ka Eestisse. Pääle Rakvere oli
neid ka mujal. Igatahes mäletasid ühe küla elanikud Pärnu kandis, kuidas nende külast läbi konvoeeriti salka Türgi vange.
Inimesed, kelle ainus info türklaste kohta oli pärit Vene sõjapropagandast ja erusoldatite luiskelugudest, olid algul
hirmul, kujutledes türklasi mingite koletistena. Oma jahmatuseks nägid nad aga õnnetuid armetult riides külmetavaid
mehi – oli talveaeg. Külarahvas unustas siis kuuldu: nende ees olid inimesed, kes vajasid abi. Nii seda abi kiiruga antigi: inimesed jooksid koju, haarasid kaasa sooje sokke, kindaid, mõne parema toidupala ja jagasid toodu vangidele. Kes
olevat olnud rõõmsad ja tänanud annetajaid omas keeles. Minule on see lugu olnud oluline: siin tuleb ilusti esile lihtsate inimeste rikkumata inimlikkus, mis loomulikult laienes ka neile, keda oleks tulnud pidada vaenlasteks, ebainimesteks. Mäletan ise, kuidas pärast Teist Maailmasõda saksa sõjavangid, kes Tartus ehitustel töötasid, käisid inimeste
kodudes süüa küsimas. Loomulikult neile anti süüa, kuigi see oli ametlikult keelatud. Loomulikult aidati ka Punaarmeest
siia jäänud ja vahel taludesse tööle saadetud sõjavange. Humanism on suur ja ilus idee, aga see algab väga lihtsast
arusaamast, et inimene on ikka inimene ja see, et ta on inimene, on palju olulisem kui see, mis rahvusest ta on või kuhu
sõjaväkke parajasti kuulub.
1876-78 aastate Vene-Türgi sõjast võttis mobiliseeritutena osa hulk eestlasi ja sellest sõjast on säilinud ka
vaenuväljal käinute mälestusi. Balkanitel, Pleveni ja Sˇ ipka all puutusid eestlased esimesi kordi kokku türklastega, paraku
nagu vaenlastega. Vastukaaluks sellele tekkisid Eestis siia sattunud Türgi sõjavangide ja kohalike inimeste vahel hoopis
teistsugused suhted, millest on õnnekombel jäänud jälgi ka rahvapärimustesse, mis lubab kujutada kahe rahva suhete
algust vägagi inimlikes värvides.
Jaan Kaplinski
In Western Estonian lore a touching story is remembered about Turkish prisoners of war. The event
itself occurred most likely during or after the Russo-Turkish war which ended in 1878, when Turkish prisoners were
brought to a number of locations in Estonia including Rakvere and Pärnu county. Regardless of when exactly it happened, people from a village near Pärnu remembered a group of Turkish prisoners of war being convoyed through their
village. People, whose only information regarding the Turks came from Russian war propaganda and the bragging stories told by ex-servicemen, were at first frightful, having thought of Turks as some kind of monsters. They were, therefore, taken aback when they saw miserable looking freezing men in rags – it was wintertime. The village people instantly forgot the rumours and saw before them only men who needed help. Help was swiftly offered: people ran home,
hastily grabbed warm woollen socks and mittens, tasty food items, and distributed it among the prisoners who were
overjoyed and thanked their benefactors in their own language. This has been an important story for me: it displays so
well the unspoiled humanity of simple people which naturally was extended to those whom they were supposed to consider their enemy, as non-humans. I am reminded how after World War II German prisoners of war who were doing
construction work in Tartu, went from door-to-door asking for food. Without a question, they were given something
to eat, even though it was officially forbidden. It came naturally to also help the prisoners of the Soviet Red Army who
were left here after the war and sometimes sent to work on farms. Humanism is a big and beautiful ideal, but it starts
with a very simple concept, that any person is still a human being, and this fact is much more important than his
nationality or which army he might be serving in.
A number of Estonians participated in the Russo-Turkish War of 1876-78 as conscripts and their memoirs from
the battlefields have been recorded. In the Balkans, Pleven and Shipka Estonians came into contact with Turks for the
first time, unfortunately as enemies. As a counterbalance, the contact that was made between the Estonians and Turkish
prisoners of war in Estonia was fundamentally different, and luckily there have been traces of it preserved in the local
oral tradition, which allows us to depict the beginning of relations between our two nations in very humane tones.
by Jaan Kaplinski
30
18 7 7. - 18 78 . A A S TA V E N E -T Ü RG I S Õ JA V E T E R A N I D E O T S I M I S E K A M PA A N I A
C A M PA I G N T O L O C AT E E X - S E RV I C E M E N
O F T H E RU S S O -T U R K I S H WA R 18 7 7 - 18 78
Plevna lahingust sõjavangiks võetud türgi sõdurid Rakveres 1878. a.
Turkish soldiers who were taken prisoners of war at the battle of Plevne brought to Rakvere in 1878.
Mälestusmärgi avamine Rakvere külje all Tõrma kalmistul Türgi sõjavangide mälestuseks, kes hukkusid 1878. aastal Rakveres
ja teistes Eesti paikades ning on sängitatud Eestimaa mulda, 14.11.2008. Vasakult: LtnGen ret. Johannes Kert, Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm, Türgi Vabariigi kaitseminister Vecdi Gönül, Türgi suursaadik S, ule Soysal, kontradmiral Hakan Eraydın,
Timur Sˇaripov.
Unveiling of the commemorative toumbstone in memory of Turkish prisoners of war who died in Rakvere and other locations
in Estonia in 1878 and are resting in Estonian soil in Tõrma cemetary near Rakvere, November 11, 2008. From left: LtnGen
(retired) Johannes Kert, Urmas Tamm Governor of Lääne-Viru county, Turkish Defence Minister Vecdi Gönül, Ambassador of
Turkey S, ule Soysal, rear admiral Hakan Eraydın, Timur Sˇaripov.
Foto / Photo: Akif Inam
31
EESTI-TÜRGI MAJANDUSSUHTED
ESTONIAN-TURKISH ECONOMIC RELATIONS
hetusest Eestiga, Vaba Maa, 10.08.1937; Eesti-Türgi
kaubandusleppe kontingendid, Postimees, 03.11.1938).
Türgi Vabariigi majanduse arengut 1930., 1940. aastatel võib jagada perioodideks 1923–1929 ja 1930–1939.
Esimesel perioodil, pärast raskeid sõja-aastaid, kasvas
Türgi majandus keskmiselt 8,6% aastas, kusjuures
import ületas jätkuvalt eksporti. Importi ei saanud aga
piirata, kuna 1928. aastani pidi riik kinni pidama 1923.
aastal Lausanne'i rahulepinguga kehtestatud tollitariifidest. Vaadeldaval perioodil jäi Türgi eelkõige põllumajandusliku tootmise maaks. Tööstustoodangu osa oli
1929. aastal rahvuslikust koguproduktist vaid 9,9%.
1929. aasta sügisel sõlmis Türgi, lõpuks vaba Lausanne'i lepinguga etteseatud tollipiirangutest, kõikide
kaubanduspartneritega uued, kõrgendatud tollitariifiga
kaubanduslepingud. Selle põhjuseks oli soov tasakaalustada import ja eksport, mis pärast seda, kui
nõudlus põllumajandustoodete oli välisturul märgatavalt langenud, oli võimalik vaid impordi tuntava
piiramise teel. Samuti pidi riik alates 1929. aastast vastavalt Lausanne'i lepingule hakkama tagasi maksma
Osmani riigi võlgu. Siiski ei saanud jätkusuutlik majandus põhineda vaid protektsionistlikel meetmetel.
Seetõttu hakati alates 1932. aastast riigi initsiatiivil
tööstust arendama. Seejuures ei loobutud protektsionismipoliitikast: kui 1929 moodustas import 245 miljonit Türgi liiri ja langes 1933. aastal 75 miljonile, siis
1939 moodustas see 50% 1929. aasta impordist. Väliskaubanduses avaldus protektsionism kliiringlepinguga
määratletud kontingentide rakendamises: riiki tohtis
sisse vedada vaid neid kaupu, mida riik ei tootnud või
tootis ebapiisavalt. Teisel perioodil kasvas Türgi majandus aastas keskmiselt 5,8%, kusjuures tööstuse
kasvutempo oli üle 10% ja põllumajanduse oma üle
5%. Tööstuse osa rahvastiku koguproduktist jõudis
18,3%-ni.
Türgimaa enesele tööstust loomas.
Tööstuse viisaastak 1933-1937,
suured ümberkorraldused põllumajanduses.
Majanduslepingutest sõlmisid Eesti ja Türgi 1928. aasta 12. märtsil kaubandus- ja laevanduskonventsiooni,
1929. aasta 16. septembril kaubandus- ja laevanduslepingu, 13. märtsil 1935 kliiringkokkuleppe (mida pikendati 5. juunil 1937), 6. juunil 1937 kaubanduskokkuleppe, 29. augustil 1938 kaubandus- ja kliiringlepete protokolli. Viimast kaht lepingut tutvustati ka
ajakirjanduses (Türgi huvitatud tihedamast kaubava-
Turkey creating its industry.
Industrial five-year plan 1933-1937,
large-scale reorganization of agriculture
Postimees, 22.09.1935
32
EESTI-TÜRGI MAJANDUSSUHTED
ESTONIAN-TURKISH ECONOMIC REL ATIONS
Eesti välisministri Karl Selteri ja Türgi suursaadiku Nuri Batu vaheline kirjavahetus laiendamaks 29. augustil 1938 sõlmitud EestiTürgi kaubanduskokkulepet.
Additional exchange of letters between Foreign Minister of Estonia Karl Selter and Ambassador of Turkey Nuri Batu widening the
scope of the Trade Protocol between Estonia and Turkey, dated August 29, 1938.
33
EESTI-TÜRGI MAJANDUSSUHTED
ESTONIAN-TURKISH ECONOMIC REL ATIONS
Türgi on huvitatud tihedamast
kaubavahetusest Eestiga.
Türgi kaubanduslik esindaja
Skandinaaviamaades Hayreddin
Senozan käis Tallinnas tutvumas
Eesti ettevõtete ja Türgi kaupade
turustamisvõimalustega.
Turkey interested in increased trade
with Estonia. Turkish business
representative in Scandinavia
Hayreddin Senozan visited Tallinn
to get acquainted with Estonian
companies and marketing possibilities
of Turkish products.
Vaba Maa, 10.08.1937
Volitus, mis lubab Türgi delegaadil läbi
rääkida ja sõlmida kaubandus- ja laevandusleping Eesti Vabariigi ja Türgi Vabariigi
vahel 16. septembril 1928.
Document of authorization for the delegate
of Turkey to negotiate and sign the Trade
and Sea Transportation Agreement between
the Republic of Turkey and the Republic
of Estonia on September 16, 1928.
34
EESTI-TÜRGI MAJANDUSSUHTED
ESTONIAN-TURKISH ECONOMIC REL ATIONS
Eesti-Türgi kaubandusleppe kontingendid. Vahetame tselluloosi, vineeri, klaasi ja tsementi Türgi tubaka, oopiumi, puuvilja
ja tammetõrude vastu.
Trade Agreement quotas between Estonia and Turkey. Estonia exchanged cellulose, plywood, glass and cement for Turkish
tobacco, opium, fruit and acorns.
Postimees, 03.11.1938
35
TÜRGI NAISED.
EESTI AJAKIRJANDUS TÜRGI REFORMIDEST
TURKISH WOMEN.
TURKISH REFORMS IN THE ESTONIAN PRESS
Pärast Türgi Vabariigi väljakuulutamist viidi Mustafa
Kemal Atatürgi juhtimisel Türgi moderniseermise,
läänestamise ja sekulariseerimise eesmärgil läbi
arvukalt reforme. Oma elu lõpuni 1938. aastal reformis
Mustafa Kemal ulatuslikult poliitikat, majandust,
ühiskonnakorraldust, haridust ja kultuuri. Esimene
reform oli Türgi Vabariigi väljakuulutamine 1923. aasta
29. oktoobril, mis andis Türgi rahvale õiguse üldrahvalikult esinduskogu valida. Türklased tervitasid vaimustusega reforme, millega kaasnesid tõepoolest pöördelised muutused. Reformid äratasid laialdast vastukaja
ka Eesti ajakirjanduses. Elavat huvi äratas kalifaadi kaotamine. Suuremat tähelepanu pöörati seni allasurutud
Türgi naisele.
Tähestikureform
Üks olulisemaid Atatürgi reforme oli araabia tähestikust loobumine ja ladina tähestiku kasutuselevõtt.
Türgi uus tähestik kiideti heaks 3. novembril 1928.
Türgi ajaloo ja keele uuringud
Teine Atatürgi reform rõhutas tema huvi türgi keele ja
Türgi ajaloo vastu, millega kaasnes Türgi Keeleühingu ja
Türgi Ajalooühingu asutamine aastatel 1931-1932.
1928. aasta 1. novembril võttis Atatürgi loodud keelekomitee kasutusele uue türgi tähestiku, asendamaks
varem kasutusel olnud araabia kirjapilti. Uue tähestiku
kasutuselevõtuga, rahvahariduskeskuste loomisega
kõikjal riigis ning Atatürgi isikliku inimeste julgustamisega õpetada maakohtades uut tähestikku kaasnes
rahva kirjaoskuse taseme tõus 20%lt rohkem kui
90%ni. Kirjaoskusreformi toetasid ka erakirjastuste
tugevdamine uue autorikaitseseaduse vastuvõtmise
kaudu ning kirjastusõigust, rahvaharidust ja teaduslike
väljaannete avaldamist käsitlevad kongressid.
Õigussüsteemi ilmalikustamine
Mustafa Kemali algatatud õigusreformid hõlmasid
riigijuhtimise ja usuküsimuste täielikku lahkulöömist
ning ilmaliku põhimõtte selgesõnalist tõlgendamist
põhiseaduses. Seda täiendasid islamikohtute sulgemine
ning islami kanoonilise õiguse asendamine Sˇveitsi
eeskujul loodud ilmaliku tsiviilseadustiku ja Itaalia
kriminaalseadustiku põhjal välja töötatud kriminaalseadustikuga.
Majandusreformid
Need hõlmasid arvukate riiklike põllumajandusettevõtete, tehaste ja manufaktuuride rajamist kogu maal.
Paljude tegevust saatis edu ja need erastati 20. sajandi
lõpus. Kuna Atatürk pidas riigi raudteevõrku industrialiseerimise jaoks tähtsaks, tehti selle rajamine ülesandeks 1927. aastal asutatud Türgi Raudteele, kes ehitas raudteevõrgu väga kiiresti üles. Kuigi islam keelab
karmilt alkoholi tarbimise, õhutas Atatürk alkohoolsete
jookide omamaist tootmist ja rajas riikliku piiritusetehase.
Naised said kodanikuõigused
Atatürgi reformid andsid sajandeid eiratud Türgi naistele õigused, mida neil varem polnud. Kui võeti vastu
tsiviilkoodeks, said naised meestega võrdsed õigused.
Neid võis valida riigiametitesse ning nad said hääleõiguse ja õiguse olla valitud parlamenti. 1926. aastal
vastu võetud uus tsiviilseadustik keelustas mitmenaisepidamise ning tunnistas naiste õigust lahutusele,
eestkostele ja pärandile. Kogu koolisüsteemis ülikoolideni välja hakati poeg- ja tütarlapsi harima koos.
Monogaamia põhimõte ning naiste võrdsed hariduslikud ja poliitilised õigused muutsid Türgi ühiskonna
vaimu. Türgi naised said täielikud poliitilised õigused
1934. aasta 5. detsembril, seega palju varem kui
mõnedki Euroopa maade naised.
Peakatete ja rõivastuse reform
Mustafa Kemal keelustas fessi (türgi keeles “fes”, mille
sultan Mahmud II oli 1826. aastal kuulutanud Osmani
impeeriumi rõivastusnormiks), õhutades türgi mehi
kandma euroopalikke riideid. Pärast rõivareformi ei
kandnud türgi naised enam loore ja rõivastusid
tänapäevaselt.
36
TÜRGI NAISED. EESTI AJAKIRJANDUS TÜRGI REFORMIDEST
TURKISH WOMEN. TURKISH REFORMS IN THE ESTONIAN PRESS
Angoora rahvuskogu saatis kalifaadi laiali oma otsusega
3. märtsist 1924. Osmani dünastia liikmed saadeti
10 päeva jooksul Türgist välja.
National Assembly in Angora abolished the caliphate
on March 3, 1924. Members of the Osman dynasty
were sent out of Turkey within 10 days of the ruling.
Päevaleht, 05.03.1924
Uus Türgi naine ühiskonna teenistuses.
A modern Turkish woman in the service of society.
Vaba Maa, 26.07.1935
Dolma bagˇçe 28/8/1928
Tarsuse linna Dr. Ali Bey lastele,
preili Umranile ja preili Güzinile,
Teie kiri, mille kirjutasite mulle uute tähtedega,
rõõmustas mind üliväga. Tänan Teid!
Gazi M. Kemal
Atatürgi kiri preili Umranile ja preili Güzinile. Preili Güzin oli ämmaks
Türgi suursaadik S‚ule Soysalile, kelle valduses on ka kirja originaal.
Atatürk's letter to Ms. Umran and Ms. Güzin in which he expresses
his appreciation for the letter the girls had sent in new Turkish
alphabet. Today the original of this letter is in the possession of the
Ambassador of Turkey S‚ule Soysal, the daughter-in-law of Ms. Güzin.
37
TÜRGI NAISED. EESTI AJAKIRJANDUS TÜRGI REFORMIDEST
TURKISH WOMEN. TURKISH REFORMS IN THE ESTONIAN PRESS
Angoora. Miks Angoora Konstantinoopoli asemel Türgi pealinnaks sai?
Angora. Why Angora was declared capital of Turkey instead of Constantinople?
Vabamaa, 13.03.1924
Peakatete reform Türgimaal. Ära otsusta mehe üle kübara järgi.
Hat reform in Turkey. Don’t judge a man by his hat.
Türgi naine vabanemise teel. Lõpp haaremitele.
Türgi naine võib lahutust nõuda.
Ühe naise pidamise süsteem.
Turkish Woman on the way to liberation.
Abolishment of harems. A Turkish woman may
ask for a divorce. Monogamy instituted.
Postimeesa, 07.12.1925
Vaba Maa, 09.01.1924
38
TÜRGI NAISED. EESTI AJAKIRJANDUS TÜRGI REFORMIDEST
TURKISH WOMEN. TURKISH REFORMS IN THE ESTONIAN PRESS
Türgi naine tänapäeval. Kõnelusi Türgi saadiku tütre Selime Batuga.
Turkish woman today. An interview with Selime Batu, daughter of the Ambassador of Turkey.
Uus Eesti. Naine Kodu Perekond, 24.03.1938
39
TÜRGI VÄLISPOLIITIKA ARENGUD
EESTI AJAKIRJANDUSES
TURKISH FOREIGN POLICY DEVELOPMENTS
IN THE ESTONIAN PRESS
Postimees, 03.01.1924
President Mustafa Kemal Atatürk koos Balkani Alliansi
peaministritega Çankaya Villas, 27. veebruaril 1928.
President Mustafa Kemal Atatürk with Prime Ministers of the Balkan
Alliance in Çankaya Villa, February 27, 1928.
Türgimaa astub suurde poliitikasse.
Turkey entering into big politics.
Päevaleht, 04.07.1938
40
T Ü RG I VÄ L I S P O L I I T I K A A R E N G U D E E S T I A J A K I R J A N D U S E S
TURKISH FOREIGN POLICY DEVELOPMENTS IN THE ESTONIAN PRESS
Türgi-Vene läbiraakimised Moskvas.
Tuleb Mustamere pakt?
Briti-Prantsuse-Türgi vastastikkuse
abistamise pakt allkirjastati
19. oktoobril 1938.
Negotiations between Turkey and Russia in
Moscow. Will there be a Black Sea pact?
Päevaleht, 01.10.1939
Anglo-French-Turkish Pact of mutual
assistance, signed October 19, 1938.
Päevaleht, 21.10.1939
41
T Ü RG I VÄ L I S P O L I I T I K A A R E N G U D E E S T I A J A K I R J A N D U S E S
TURKISH FOREIGN POLICY DEVELOPMENTS IN THE ESTONIAN PRESS
Lausanne’i rahulepingu pidulik allkirjastamine 24. juulil 1923.
Signing ceremony of the Treaty of Lausanne, July 24, 1923.
Montreux väinade lepingu allkirjastamine, 20. juulil 1936.
Signing of the Montreux Straits Convention, July 20, 1936.
42
T Ü RG I VÄ L I S P O L I I T I K A A R E N G U D E E S T I A J A K I R J A N D U S E S
TURKISH FOREIGN POLICY DEVELOPMENTS IN THE ESTONIAN PRESS
Huvi Türgi vastu püsib.
Türgi saatuse juhte. Vasakult: praegune president Ismet Inönü, sõjaväejuht marssal Fevzi Çakmak
ja endine president Kemal Atatürk.
Interest towards Turkey remains keen.
Leaders of Turkey’s destiny. From left: current President Ismet Inönü, field marshal Fevzi Çakmak
and former president Kemal Atatürk.
Päevaleht, 26.02.1940
43
EESTLASED TÜRGIS, TÜRKLASED EESTIS
ESTONIANS IN TURKEY, TURKS IN ESTONIA
meeskonna pildid ja kajastas matsˇi, ent ei võtnud türklastelt ühtki intervjuud, vaatamata sellele, et sadamas
tervitas külalisi Eesti Jalgpalliliidu nimel türgikeelse
kõnega dr. Liin (Eesti-Türgi, Vaba Maa, 19.06.1924,
Türgi tugev võit, Vaba Maa, 20.06.1924). See-eest
hiljem saabunud Türgi sporditegelased intervjuude
andmisest ei pääsenud. 1935. aasta novembris saabus
Eestisse Türgi maadluskoondise peatreeneri leidmise
eesmärgil Türgi Maadlusliidu peasekretär Ali Senseddin.
Intervjuus “Päevalehele” tutvustab ta nii oma riigi
maadluselu kui ka eluolu (Eestlasi Türgimaale maadlema, Päevaleht, 27.11.1935). Peatreeneri O. Pellineni leidis ta Soomest, oma järgmisest sihtpunktist. Ka järgmised Eestit külastanud türklased olid maadlejad ning
maadlus-ametnikud, kes olid tulnud 1938. aasta aprillis Tallinnas toimunud Euroopa meistrivõistlustele.
Populaarseks intervjueeritavaks kujunes Türgi Maadlusliidu peasekretär A. Sinasi Özdemir, elukutselt ajakirjanik, Ankara suurima päevalehe “Ulus” toimetaja. Ta
tutvunud Ameerikas õppides oma abikaasaga eestlanna
kaudu!
1930., 1940. aastate Eesti ajakirjandusest leiame mitmeid huvitavaid artikleid eestlaste viibimisest Türgis ja
türklaste viibimisest Eestis. Türgit väisanud eestlased
olid kas ameti-, turismi- või võistlusreisil. Üks ametireisijatest külastas ilmselt 1928. aastal Istanbuli
Politseiprefektuuri, mille ülem, politseimeister, andis
talle ülevaate Istanbuli politsei tööst (Konstantinoopoli politsei, Eesti Politseileht, 16.06.1928). Eesti
Telegraafiagentuuri direktor Jaan Lintrop käis aga
1929. aasta kevadel Istanbulis telegraafiagentuuride
juhatajate konverentsil (Angoorasse ja tagasi, Õitsituled, 1930, nr. 8). Ilmselt kuulus konverentsist osavõtnute ametlikku programmi ka Ankara külastus.
Ankaras kohtusid ajakirjanikud teiste hulgas Türgi
välisminister Tevfik Rüs‚tü Arasiga ja käisid Türgi presidendi farmis.
Turismireisil viibis Istanbulis 4.–7. augustini 1931 Soome, Eesti, Läti ja Leedu Üliõpilaskondade Keskbüroo
delegatsioon, neist kümme eestlast. Istanbulis tutvusid
nad peamiselt linna vaatamisväärsustega, ent käisid ka
Istanbuli Ülikooli raamatukogus ja vanade käsikirjade
muuseumis. Turismigrupi vastuvõtuga seotud formaalsusi korraldas peakonsul Ernst Veberman isiklikult.
Istanbulist suunduti Bukaresti üliõpilaskongressile. Teel
Palestiinasse nägi laevasõidul Mustast merest Egeuse
merre Türgi rannikualasid – sealhulgas Istanbuli – Evalt
Viskel (Mittepalverändajana Pühale Maale, Päevaleht,
05.–06., 08.–10.08.1938), Istanbuli kaudu Ateenasse
siirdus aga A. Grünthal (Troonilt tõugatud jumalate
maal. Märkmeid matkalt Istanbulist Ateena, Õitsituled,
1930, nr. 9).
Meeleolukaks kujunes ka Türgi maadluskoondise peatreeneri O. Pellineni turulkäik (Türklased ja daanlased
saabusid, Vaba Maa, 21.04.1938, Türgi maadlusmeeskond saabus, Uus-Eesti, 21.04.1938, Türgi maadlejate
10 kana, Rahvaleht, 30.04.1938). Jaan Kross ja Ellen Niit
on oma Istanbuli külastusest kirjutanud ka raamatus
“Muld ja marmor”.
Hackenschmidti (Eesti)
ja Matrali (Türgi)
vaheline maadlusmatsˇ
Londonis 1908. a.
Võistlusreisil oli 1937. aasta augustis Istanbulis August
Neo, kes võttis seal osa kreeka-rooma maadluse turniirist, millel saavutas Türgi ja Rootsi maadleja ees esikoha (Agu Neo poolkuu riigis, Vaba Maa, 31.08.1937, Neo
sai türgi pistoda ja karika, Vaba Maa, 02.09.1937).
Wrestling match
between Hankenschmidt
(Estonia) and Matral
(Turkey) in London
1908.
Eestit väisanud türklased olid kas sportlased või sporditegelased. 1924. aasta 20. juunil kohtus Pariisi
olümpiamängudelt tagasi pöörduv Türgi jalgpallimeeskond “Kalevi” staadionil Eesti jalgpallikoondisega
ja võitis 4:1. Tollane ajakirjandus trükkis küll ära Türgi
44
EESTLASED TÜRGIS, TÜRKLASED EESTIS
ESTONIANS IN TURKEY, TURKS IN ESTONIA
Türgi maadlejate 10 kana.
10 hens for Turkish wrestlers.
Rahvaleht, 30.04.1938
Eestlasi Türgimaale maadlema?
Türgi Maadlusliidu juht külastas Tallinna sooviga leida
maadlustreenerit Eestist.
Estonians to wrestle in Turkey?
Head of the Turkish Wrestling Federation visiting Tallinn
in search of wrestling coach from Estonia.
Päevaleht, 27.11.1935
Türgi maadlusmeeskond saabus.
Wrestling team
of Turkey has
arrived.
Uus-Eesti, 21.04.1937
45
EESTLASED TÜRGIS, TÜRKLASED EESTIS
ESTONIANS IN TURKEY, TURKS IN ESTONIA
Neo sai türgi pistoda ja karika.
Eesti mees tagasi oma huvitavalt reisilt.
Neo received a Turkish dagger and a cup.
Estonian wrestler back home from his exciting trip.
Vaba Maa, 02.09.1937
Eesti-Türgi jalgpallimatsˇ.
Football match between
Estonia and Turkey.
Vaba Maa, 19.06.1924
1886. aastal asutasid umbes 300 eestlast KirdeTürgis, Karsis, Novo-Estonskoje nimelise eesti küla.
Tänapäeval kannab küla nime Karacaören ning
seal elavad endiselt mõned eestlastest ümberasujate järeltulijad.
In 1886, about 300 Estonians established an Estonian village in Kars, North-Eastern Turkey,
called Novo-Estonskoje. Today the village bears the name of Karacaören and some
descendants of the Estonian resettlers are still living there.
Fotod / Photos: Ali Konyali
46
EESTLASED TÜRGIS, TÜRKLASED EESTIS
ESTONIANS IN TURKEY, TURKS IN ESTONIA
Mittepalverändajana Pühale Maale.
Eevalt Viskeli matkakirju teelt Palestiinasse.
Traveling to Holy Land as a non-pilgrim.
Travel log by Eevalt Viskel
(en route to Palestine).
Beyhan ja Eino Tubin (helilooja
Eduard Tubina poeg) Lõuna-Türgis
Kas‚is oma maja ees.
Päevaleht, 5.-10.08.1938
Beyhan and Eino Tubin, son of Estonian
composer Eduard Tubin, in front of
their house in Kas‚, Southern Turkey.
Beyhan, Eino
ja Eduard Tubin
Çes‚mes,
Lääne-Türgis.
Beyhan, Eino and
Eduard Tubin in
Çes‚me, Western
Turkey.
Eino Tubin sõitis oma isa 1965. aastast pärit vana Plymouthiga
Türgist Eestisse, sooviga annetada see Eesti riigile.
Eino Tubin drove his father’s old Plymouth, model of 1965, from
Turkey to Estonia, wishing to donate it to Estonia.
47
Ellen Niit ja Jaan Kross
“Muld ja marmor”.
"Soil and Marble" by Ellen Niit
and Jaan Kross.
Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2006
TÜRGI ARHITEKTUUR
EESTI AJAKIRJANDUSES
TURKISH ARCHITECTURE
IN THE ESTONIAN PRESS
Türgi presidendi Mustafa Kemal Atatürgi residents Çankaya villa toodi eeskujuks president Konstantin Pätsi suveresidentsile Toilas.
Uuel ajal ja võimul peaksid olema ka uued sümbolid.
Residence of the President of Turkey Mustafafa Kemal Atatürk, Çankaya Villa was set as an example to the summer residence of
President Konstantin Päts in Toila. New times and power call for new symbols.
Päevaleht 19.03.1936
Türgi presidendi ametlik residents,
Çankaya villa.
Çankaya Villa, official residence of the
President of the Republic of Turkey.
48
ESEMED TÜRGIST RIIGIPEA RESIDENTSI TARVIS
SULTAN OSMAN II PORTREE
TURKISH ITEMS ACQUIRED FOR THE RESIDENCE OF THE HEAD OF STATE,
PORTRAIT OF SULTAN OSMAN II
Eesti Istanbuli peakonsul (1929–1932) Ernt Veberman
(1885–1940) muretses 1931. aastal Eesti riigivanema
residentsile, praegusele Eesti Kunstimuuseumile mitmeid türgi asju: diivanipatju, siidkotikesi jt. Lisaks kinkis
ta isiklikult, vana tutvuse poolest Konstantin Pätsile
kuus tassi ja alustassi. Riigivanema adjutandi sõnul
valmistasid peakonsuli kingitused Konstantin Pätsile
head meelt.
1640ndatel Mustpeade Vennaskonnale kingitud Türgi
sultani Osman II (Noor), (1604-1622) portree.
Portree sattus Tallinna Linnamuuseumi peale II Maailmasõda,
kui okupatsiooniajal jaotati Eestist lahkunud Mustpeade
Vennaskonna varasid.
Istanbuli peakonsuli Ernst Vebermani kiri Eesti riigivanemale
Konstantin Pätsile, kus ta teatab, et saadab kingituseks
6 Türgi kohvitassi hoidjat, lubadusega leida edaspidi juurde
ka sobivad tassid, 22. novembril 1931.
Portrait of Sultan Osman II, also known as Osman the Young
(1604-1622). The portrait was originally presented to the
Brotherhood of Blackheads in 1640s. After World War II,
when during the occupation assets of Brotherhood of
Blackheads who had left Estonia were divided, the portrait
was given to the Tallinn City Museum.
Letter of Consul General in Istanbul Ernst Veberman to the
Head of State of Estonia Konstantin Päts about sending 6 zarfs,
coffee cup holders as a present with promise to find also
matching coffee cups, November 22, 1931.
49
ESEMED TÜRGIST RIIGIPEA RESIDENTSI TARVIS
SULTAN OSMAN II PORTREE
TURKISH ITEMS ACQUIRED FOR THE RESIDENCE OF THE HEAD OF STATE,
PORTRAIT OF SULTAN OSMAN II
Nimekiri asjadest, mis telliti Türgist riigivanema maja tarbeks: türgi stiilis
diivanipadjad, siidtaskurätikud, sigaretid, viigimarjad, röstitud ja jahvatatud
kohvi, näidised türgi siidist. Ernst Veberman lisas kingitusena veel
purgi moosi roosi kroonlehtedest, kuldtikandiga käekoti ja antiiksed
filigraanhõbedast türgi kohvitassihoidjad.
List of items ordered from Turkey for the Residence of the Head of State:
Turkish style sofa cushions, silk handkerchiefs, cigarettes, figs, roasted
and ground coffee, a collection of samples of Turkish silk. As a gift,
Ernst Veberman sent a jar of jam of rose petals, silk purse embroidered
with gold and Turkish antique filigree silver coffee cup holders.
Istanbuli peakonsuli Ernst Vebermani kiri Eesti riigivanemale Konstantin Pätsile, kus ta teatab, et ta on
leidnud ka 8 tassi, mis sobivad varem kingituseks
saadetud Türgi kohvitassi hoidjatega, 13. veebruaril 1932.
Letter from Consul General Ernst Veberman to the Head
of State of Estonia Konstantin Päts announcing that he
has found 8 cups matching the zarfs he sent before as
gifts, February 13, 1932.
President Toomas Hendrik Ilvese töö- ja esindusruume
ning ametikorterit ehib nüüdsest Türgi käsitööliste näputöö.
Osteti 12 villast käsitöövaipa, millest suurimad vaibad
on 3 x 4 m ja väikseimad 1,4 x 0,9 m.
Working and living premises of President Toomas Hendrik Ilves
are now decorated by 12 woolen hand-woven Turkish carpets.
Biggest of them measure 3 x 4 m and smallest 1.4 x 0.9 m in size.
Õhtuleht 19.04.2007
50
KEEL JA KIRJANDUS
LANGUAGE AND LITERATURE
1940. aastate Eesti ajalehtedes ilmus kirjutisi ka Türgi
Vabariigi kirjanduse kohta. Näiteks tutvustati artiklis
“Uuemat idamaa kirjandust” (Päevaleht, 18.10.1936,
Kratt) kaht naiskirjanikku, Suat Dervis‚i (1903–1972),
Halide Edip Adıvari (1883–1964) ning meeskirjanikke,
Yakup Kadri Karaosmanogˇlud (1890–1974), Ahmet
Has‚imi (1885–1933), filosoof Ziya Gökalpi (1876–1924).
Üks tuntumaid türgi luuletajaid Nâzım Hikmet külastas
1962. aastal Tallinna. Sellele külaskäigule pühendas ta
hiljem luuletuse “Nääripuu”, mis on Ain Kaalepi ja Ly
Seppel-Ehini poolt tõlgituna koos paljude teiste Nâzım
Hikmeti luuletustega ilmunud ka eesti keeles (See
punane õun: valitud luuletusi, 1965).
Türgi keel on aglutinatiivne keel, keeleajalooliselt
tüübilt on ka eesti keel aglutneeriv.
Türgi keeles esineb vokaalharmoonia, ning ka eesti
keeles on vokaalharmoonia kunagi esinenud, eriti just
Lõuna-Eesti murretes.
Nii türgi kui ka eesti keeles on vokaalid nagu õ, ö, ü.
Mõned näited sarnastest sõnadest
olema
uluma
unustama
kartma
kuulama
alt
kodu
istuma
ütlema
polk
:
:
:
:
:
:
:
:
:
:
olma
uluma
unutma
korkma
kulak (kõrv)
alt (alumine)
konut
oturma (ot-tüvi)
ötme
bölük
Eesti perekonnanimed Rahvastikuregistri andmetel
Perekonnanimi
Arv
TÜRK
267
TÜRKEI
5
TÜRKEL
37
TÜRKKAN
vähem kui 5
TÜRKSON
85
TÜRKSON-ZUJEV
5
Ly Seppel-Ehin pidamas loengut teemal "Türgi kirjandus ja
sarnasused türgi ja eesti keeltes" Türgi päeval Palmse mõisas
mais 2007.
Ly Seppel-Ehin giving a lecture "Turkish Literature and
Similarities in Estonian and Turkish Languages" at Turkish
Day in Palmse Manor, May 2007.
Eesnimed:
Türgi kirjanduse tuntuim eestindaja on olnud Ly
Seppel-Ehin. Proosateostest on ta eesti keelde tõlkinud Aziz Nesini novelle (Hull pääses lahti, Loomingu
Raamatukogu 1968/43), Yas‚ar Kemali lühiromaani
(Madu maha tappa!, Loomingu Raamatukogu 1995/24)
ja Orhan Pamukile Nobeli preemia toonud romaani
(Lumi, 2007). Luuleteostest on tõlkija lisaks ülalmainitud Nâzım Hikmeti luuletuste kogumikule koos Andres
Ehiniga eestindanud 20. sajandi tuntumate türgi luuletajate loomingut (20. sajandi türgi luulet. Isahirve öö,
tõlkinud Ly Seppel-Ehin ja Andres Ehin, 1997).
Eesti
Türgi
Meelike
Märt
Kaja
Kadri
Ulvi
Meelis
Selma
Eda
Melike
Mert
Kaya
Kadri
Ulvi
Melis
Selma
Eda
Examples of similarties between Estonian and Turkish words,
surnames and first names.
51
KEEL JA KIRJANDUS
L ANGUAGE AND LITERATURE
2006 aasta Nobeli kirjanduspreemia
laureaadi Orhan Pamuki "Lumi".
"Snow" by Orhan Pamuk, 2006 Nobel
Laureate in Literature.
Tõlkinud / translated by Ly Seppel
Pegasus 2007
Uuemat idamaa kirjandust. Türgi – Euroopa kirjanduse idamaine tõlgitseja.
Newer Eastern literature. Turkey – Eastern interpreter of European literature.
Päevaleht, 18.10.1936
52
KEEL JA KIRJANDUS
L ANGUAGE AND LITERATURE
Nazım Hikmet
“See punane õun”
"This Red Apple"
by Nazım Hikmet
Tõlkinud / translated by Ly Seppel,
Ain Kaalep.
Eesti Raamat 1965
XX sajandi türgi luulet. Isahirve öö.
Turkish 20th century collection of poetry
"The Night of the Stag"
Koostanud / compiler Ly Seppel
Tõlkinud / translated by Ly Seppel & Andres Ehin
Loomingu Raamatukogu, Perioodika 1997
Eestist kirjutatud Nazim Hikmeti luuletus "Nääripuu".
Poem "New Year Eve’s tree" by Nazım Hikmet,
where he describes Estonia.
53
KEEL JA KIRJANDUS
L ANGUAGE AND LITERATURE
Fazıl Hüsnü Dagˇlarca
“Nelja tiivaga lind”.
Yas‚ar Kemal “Madu maha tappa!”
Aziz Nesin “Hull pääses lahti”.
"To Kill the Snake" by Yas‚ar Kemal.
"A Bird with Four Wings"
by Fazil Hüsnü Dagˇlarca.
Tõlkinud / Translated by Ly Seppel
Loomingu Raamatukogu, Perioodika 1995
“There is a Madman on the Roof"
by Aziz Nesin.
tõlkinud Ly Seppel
Loomingu Raamatukogu, Perioodika 1969
Tõlkinud / translated by Ly Seppel
Loomingu Raamatukogu, Perioodika 1968
Eino Tubin “Teisal”.
"Elsewhere" by Eino Tubin
SE&JS 2000
Henrik Liljegren “Rootslase ja diplomaadina
Tallinnast Türki”.
"From Tallinn to Turkey - as a Swede and
Diplomat" by Henrik Liljegren.
Tõlkinud / translated by Enno Turmen
Olion 2007
54
Emil Tode “Piiririik” on seni
ainuke eesti kaasaegne türgi
keelde tõlgitud kirjandusteos.
"Border State" by Emil Tode is so
far the only piece of contemporary Estonian literature
translated into Turkish.
KEEL JA KIRJANDUS
L ANGUAGE AND LITERATURE
Eesti Telegraafiagentuuri esimees Jaan Lintrop
(1885–1962) viibis 1929. aasta kevadel telegraafiagentuuride juhatajate konverentsil Istanbulis
(Angoorasse ja tagasi, Õitsituled, 1930, nr 8, lk.
74–78). Oma reisist kavatseb ta kirjutada mitu
artiklit ja avaldada need hiljem raamatuna.
Kogumaks täiendavat informatsiooni Türgi kohta,
palub ta septembris 1929 Eesti saadikul Lätis
Eduard Virgol (1876–1938) küsida Türgi diplomaatiliselt asjurilt Lätis Ibrahim Osmanilt
teemakohast materjali. Too on nõus aitama, ent
tingimusel, et raamat ei sisaldaks Mustafa Kemal
Atatürki ja Türgi juhtkonda diskrediteerivat
teavet. Materjalid, milleks on M. Kemali pilt ja
mitmesugused raamatud, saabuvad novembris
1929. Raamat ilmub 1930. aasta lõpul (J. Lintrop,
“Türgi enne ja nüüd”).
Jaan Lintrop "Türgi enne ja nüüd".
"Turkey Before and Now"
by Jaan Lintrop .
Jaan Lintropi kiri
Eesti Läti saadikule.
Jaan Lintrop’s letter
to the Estonian Ambassador
to Latvia.
55
ATATÜRGI SURM JA MATUS
ATATÜRK'S DEATH AND FUNERAL
Türgi presidendi Mustafa Kemal Atatürgi tervis hakkas
halvenema 1937. aastal. 1938. aastal jaanuari lõpus
diagnoositi Atatürgil maksatsirroos ja alustati ravi.
Siiski katkestas M. Kemal ravi juba veebruari alguses ja
pöördus tagasi tööle. Äärmiselt kahjulikku mõju avaldas
tema tervisele ringkäik Lõuna-Türgi sõjaväebaasides
1938. aasta mais, kust ta jõudis Istanbuli täiesti kurnatuna. Istanbulis puhkas M. Kemal algul jahil “Savarona”,
ent oli alates juuli lõpust sunnitud jääma Dolmabahçe
paleesse. 5. septembril 1938 kirjutas Türgi president
testamendi. 9. novembril langes ta teist korda koomasse ja suri järgmise päeva hommikul kell 9.05. Riigi
rajaja ja kauaaegse presidendi surm kutsus Türgis esile
üldrahvaliku leina. 16. novembril pandi M. Kemal
Atatürgi põrm rahvale vaatamiseks välja Dolmabahçe
palees. 19. novembril saadeti see rongiga Ankarasse,
kus 21. novembril toimus matusetseremoonia, millest
võttis osa ka Eesti delegatsioon. Türgi Vabariigi esimene
president leidis esialgse puhkepaiga Ankara Etnograafiamuuseumis. 1953. aastal viidi Atatürgi sark austusavalduste saatel Anıtkabiri mausoleumi.
Vabariigi Presidendi käskkiri saadik Johannes Markuse
ja kindral Gustav Jonsoni saatmiseks Atatürgi matustele.
Decree of the President of the Republic to send Ambassador
Johannes Markus and General Gustav Jonson
to the funeral of Atatürk.
Eesti ajakirjanduses ilmusid esimesed ärevad artiklid
M. Kemali tervisliku seisukorra kohta 1938. aasta
oktoobri lõpul. Lisaks surmateatele kajastati ka sarga
viimist Ankarasse ja suurejoonelisi matuseid. Matustest
võtsid osa kindral G. Jonson ja Varssavis resideerinud
Eesti Türgi saadik, kes vahendasid oma muljeid ka Eesti
ajalehtedele.
Mustafa Kemal Atatürgi ärasaatmine, Ankara Etnograafiamuuseumis, 21. novembril 1938.
Farewell to Mustafa Kemal Atatürk in the Ethnography
Museum of Ankara, November 21, 1938.
56
ATATÜRGI SURM JA MATUS
ATATÜRK'S DEATH AND FUNERAL
Türgi president Atatürk suri.
The President of Turkey has died.
Uus-Eesti, 11.11.1938
Atatürk maeti pidulikkusega nagu seda kunagi varem ei ole nähtud.
Atatürk buried with unequalled grandiose ceremony.
Päevaleht, 22.11.1938
57
ATATÜRGI SURM JA MATUS
ATATÜRK'S DEATH AND FUNERAL
Uus-Türgi geniaalne looja
Kemal Atatürk.
Ingenious creator of
New Turkey Kemal Atatürk.
Nädal Pildis 1938. nr. 22
Mustafa Kemal Atatürgi ärasaatmine,
Ankara Etnograafiamuuseumis 21. nov. 1938.
Farewell to Musatafa Kemal Atatürk
in the Ethnography Museum of Ankara,
November 21, 1938.
58
ATATÜRGI SURM JA MATUS
ATATÜRK'S DEATH AND FUNERAL
Atatürgi sarga viimine Anıtkabiri mausoleumi 1953.
Atatürk’s coffin taken to Anıtkabir Mausoleum, 1953.
59
.
.
ISMET INÖNÜ,
TEINE PRESIDENT
.
.
ISMET INÖNÜ,
THE 2ND PRESIDENT
.
.
Ismet Inönü sündis Izmiris 1884. aastal. Ta osales
I maailmasõjas Ottomani sõjaväe ohvitserina, näidates
üles suurepärast sõjaväelist talenti. Sealsamas kohtus
ta Mustafa Kemal Atatürgiga, kellega saadi headeks
sõpradeks. Pärast I maailmasõda ühines ta Anatoolias
iseseisvuslaste vägedega ja mängis väga tähtsat rolli
Türgi Iseseisvussõja võidus. Tema juhtimisel toimusid
iseseisvussõjas
kaks tähtsat lahingut paigas nimega
.
Inönü, Anatoolia lääneosas. Võidu tähtsust silmas
pidades võttis Ismet endale perekonnanimeks Inönü.
.
.
Kindralid Mustafa Kemal ja Ismet Inönü enne Dumlupınari
lahingut 1922. aasta augustis.
.
.
Generals Mustafa Kemal and Ismet Inönü before the
Dumlupınar battle, August 1922.
.
.
Kemal Atatürgi presidentuuri ajal oli Ismet Inönü Türgi
peaminister ning pärast Atatürgi. surma. sai temast
Türgi Vabariigi teine president. Ismet Inönü suutis
II maailmasõja ajal hoida Türgi neutraalsena ning tema
võimuperioodil juurdus Türgis
pluralistlik
demokraatia.
.
.
1972. aastal taandus Ismet Inönü poliitikast, olles
olnud. mitmekordne
peaminister ja hiljem opositsiooni
.
juht. Ismet Inönü suri 1973. aastal ja ta maeti Atatürgi
mausoleumi.
.
.
Ismet Inönü oli kõrgelt haritud ning suurepärase diplomaadiandega. 1923. aastal osales ta Lausanne’i rahulepingu sõlmimisel Türgi pealäbirääkijana. Lausanne’i
rahuleping pani aluse tänapäeva Türgile. Mustafa
.
.
Ismet Inönü kohtumas Winston
Churchilliga Yenices Adanas
II Maailmasõja ajal.
.
.
Ismet Inönü meeting with Winston
Churchill in Yenice, Adana during
World War II.
60
.
.
ISMET INÖNÜ, TEINE PRESIDENT
.
.
ISMET INÖNÜ, THE 2ND PRESIDENT
.
Türgi president Inönü – suur töömees.
Inönü, President of Turkey –
a hard working man.
Uus-Eesti, 26.11.1938
.
.
Endine välisminister Ismet Inönü valiti uueks Türgi presidendiks. Pärast Atatürgi surma
tegid parlamendiliikmed ettepaneku nimetada Ankara ümber Atatürgiks.
Ühendkuningriigi kuningas George VI osaleb isiklikult Atatürgi matustel.
.
.
Former Prime Minister Ismet Inönü was elected the new President of Turkey.
After the death of Atatürk members of Parliament proposed to change
the name of Ankara to Atatürk. King of the United Kingdom George VI
to participate at the funeral of Atatürk.
Postimees, 12.11.1938
61
.
.
ISMET INÖNÜ, TEINE PRESIDENT
.
.
ISMET INÖNÜ, THE 2ND PRESIDENT
Volitus, mis lubab Türgi delegaadil allkirjastada
lisa Kaubandus- ja kliiringlepingule, mis sõlmiti
Eesti ja Türgi Vabariigi vahel 6. juunil 1937.
Document of authorization giving the Turkish
delegate the right to sign additional amendment
of Trade and Clearing Agreement between
the Republics of Turkey and Estonia
first signed on June 6, 1937.
.
.
Õnnitluskiri Konstantin Pätsilt Ismet Inönüle tema presidendiks valimise puhul.
.
.
Congratulatory letter from Konstantin Päts to Ismet Inönü on the occasion of his
election as president.
62
.
.
ISMET INÖNÜ, TEINE PRESIDENT
.
.
ISMET INÖNÜ, THE 2ND PRESIDENT
Külaskäik Türgi presidendile.
Visiting the President of Turkey.
Uus-Eesti, 15.12.1938
63
DIPLOMAATILISTE SUHETE
TAASLOOMINE
RE-ESTABLISHMENT
OF DIPLOMATIC RELATIONS
Pärast Eesti taasiseseisvumist taastati diplomaatilised
suhted kahe riigi vahel 23. oktoobril 1991. 1992. aastal
akrediteeris Türgi Eestisse oma esimese suursaadiku
Vilniuses. Tallinnas avas Türgi oma suursaatkonna
1. oktoobril 2001 ning esimene Tallinnas resideeriv
suursaadik oli Ömer Altugˇ, kelle ametiaeg kestis
2001–2005. Praegune suursaadik Fatma S‚ ule Soysal
andis president Arnold Rüütlile üle oma volikirja 15.
detsembril 2005.
Eesti esimeseks taasiseseisvumise järgseks suursaadikuks Türgis oli 19. septembrist 1996 Sven Jürgenson
(resideeris Tallinnas), järgmine suursaadik, alates
29. jaanuarist 1999, oli Andres Tomasberg, kes resideeris Madridis. 26. veebruaril 2001 avas Eesti oma
saatkonna Ankaras ning seda juhtisid ajutised asjurid
Heikki Koort (kuni august 2003) ja Linda Kolk (kuni juuli
2004).
Eesti kõigi aegade esimene Ankaras resideeriv suursaadik Märt Volmer oli ametis 2004–2008. Eesti praegune suursaadik Aivo Orav andis oma volikirja üle
Türgi presidendile Abdullah Gülile 8. septembril 2008. a.
Türgi Vabariigi Suursaatkond Tallinnas.
Embassy of the Republic of Turkey in Tallinn.
Foto / Photo: Aysun Akgün
www.mfa.ee
Taasiseseisvumisjärgne esimene
Türgi suursaadik Tallinnas Ömer Altugˇ
esitamas volikirja president
Arnold Rüütlile 6. oktoobril 2001.
After restoration of independence of
Estonia first Ambassador of Turkey
to Tallinn Ömer Altugˇ presenting his
credentials to President Arnold Rüütel,
October 6, 2001.
Foto / Photo: Erik Peinar
64
DIPLOMAATILISTE SUHETE TAASLOOMINE
RE-ESTABLISHMENT OF DIPLOMATIC RELATIONS
Türgi suursaadik Tallinnas S, ule Soysal üle
andmas volikirja president Arnold Rüütlile
Kadrioru lossis 15. detsembril 2005.
Ambassador of Turkey S, ule Soysal presenting
her credentials to President Arnold Rüütel at
Kadriorg Palace, December 15, 2005.
Foto / Photo: Erik Peinar
Esimene Eesti suursaadik Türgis
Märt Volmer koos Türgi asepeaminister
ja välisminister Abdullah Güli ja president
Arnold Rüütliga Eesti Vabariigi saatkonna
ees Ankaras 2005. aastal.
First Ambassdor of Estonia to Turkey
Märt Volmer together with Foreign Minister
and Deputy Prime Minister Abdullah Gül and
President Arnold Rüütel in front of Estonian
Embassy in Ankara in 2005.
Eesti suursaadik Ankaras Aivo Orav volikirja
üleandmisel Türgi Vabariigi presidendile
Abdullah Gülile 8. septembril 2008.
Estonian Ambassador in Ankara Aivo Orav
presenting his credentials to President
Abdullah Gül, September 8, 2008.
65
PRESIDENTIDE VISIIDID
PRESIDENTIAL VISITS
DETSEMBER 1993
DECEMBER 1993
– PRESIDENT LENNART MERI RIIGIVISIIT TÜRKI
– PRESIDENT LENNART MERI'S STATE VISIT TO TURKEY
Presidendid Lennart Meri ja Süleyman Demirel.
President Lennart Meri president Süleyman Demireliga
sõpruse- ja koostöö lepingu sõlmimisel.
Presidents Lennart Meri and Süleyman Demirel.
President Lennart Meri with President Süleyman Demirel
at the signing of Treaty of Friendship and Co-operation.
OKTOOBER 1998
OCTOOBER 1998
– PRESIDENT LENNART MERI RIIGIVISIIT TÜRKI
– PRESIDENT LENNART MERI'S STATE VISIT TO TURKEY
Presidendid Süleyman Demirel
ja Lennart Meri.
Presidents Süleyman Demirel
and Lennart Meri.
President Lennart Meri külastamas
Sultan Ahmeti mosˇeed Istanbulis.
President Lennart Meri visiting
Sultan Ahmet Mosque in Istanbul.
66
PRESIDENTIDE VISIIDID
PRESIDENTIAL VISITS
18.–19. APRILL 2002
18–19 APRIL 2002
– PRESIDENT AHMET NECDET SEZERI VISIIT EESTISSE
– PRESIDENT AHMET NECDET SEZER'S VISIT TO ESTONIA
Presidendipaarid.
Vasakult: Ingrid Rüütel, Ahmet Necdet Sezer,
Arnold Rüütel ja Semra Sezer.
Presidential couples.
From left: Ingrid Rüütel, Ahmet Necdet Sezer,
Arnold Rüütel, Semra Sezer.
President Ahmet Necdet Sezer
ja peaminister Siim Kallas
nautimas vaadet Tallinna vanalinnale.
President Ahmet Necdet Sezer
and Prime Minister Siim Kallas enjoying
the view of the Old Town of Tallinn.
Presidendipaarid Türgi Vabariigi
Presidendi residentsi ees.
Vasakult: Semra Sezer, Ahmet Necdet Sezer,
Arnold Rüütel ja Ingrid Rüütel.
Presidential couples in front of
the Residence of the President of
the Republic of Turkey.
From left: Semra Sezer, Ahmet Necdet Sezer,
Arnold Rüütel and Ingrid Rüütel.
67
PRESIDENTIDE VISIIDID
PRESIDENTIAL VISITS
9.–11. OKTOOBER 2008 – PRESIDENT ABDULLAH GÜLI AMETLIK VISIIT EESTISSE
9–11 OCTOBER 2008
– PRESIDENT ABDULLAH GÜL'S STATE VISIT TO ESTONIA
Presidendipaarid Kadrioru lossis.
Vasakult: Hayrünnisa Gül, Abdullah Gül, Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves.
Presidential couples in Kadriorg Palace.
From left: Hayrünnisa Gül, Abdullah Gül, Toomas Hendrik Ilves, Evelin Ilves.
68
Foto / Photo: Erik Peinar
PEAMINISTRITE VISIIDID
PRIME MINISTERS’ VISITS
14.–18. MÄRTS 2008 – PEAMINISTRI ANDRUS ANSIPI VISIIT TÜRKI
14–18 MARCH 2008 – PRIME MINISTER ANDRUS ANSIP'S VISIT TO TURKEY
Peaminister Andrus Ansip
kirjutamas auraamatusse Anıtkabiris,
Atatürgi mausoleumis Ankaras.
Prime Minister Andrus Ansip
making an entry to the Book of Honour
in Anıtkabir, Mausoleum of Atatürk in Ankara.
Peaministrid
Recep Tayyip Erdogˇan
ja Andrus Ansip.
Prime Ministers
Recep Tayyip Erdogˇan
and Andrus Ansip.
69
VÄLISMINISTRITE VISIIDID
FOREIGN MINISTERS’ VISITS
OKTOOBER 2001
OCTOBER 2001
– VÄLISMINISTRI TOOMAS HENDRIK ILVESE VISIIT TÜRKI
– FOREIGN MINISTER TOOMAS HENDRIK ILVES' VISIT TO TURKEY
Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves
ja Türgi peaminister Bülent Ecevit.
Foreign Minister of Estonia
Toomas Hendrik Ilves and Prime
Minister of Turkey Bülent Ecevit.
Välisministrid Toomas Hendrik Ilves ja Ismail Cem lennunduskokkuleppe sõlmimisel.
Foreign Minister of Estonia Toomas Hendrik Ilves and Foreign Minister of Turkey Ismail Cem
signing an agreement on Air Transport.
70
VÄ L I S M I N I S T R I T E V I S I I D I D
FOREIGN MINISTERS’ VISITS
24.–2.7 AUGUST 2003,
11.–13. APRILL 2004
– VÄLISMINISTRI KRISTIINA OJULANDI VISIIDID TÜRKI
24–27 AUGUST 2003,
11–13 APRIL 2004
– FOREIGN MINISTER KRISTIINA OJULAND'S VISITS TO TURKEY
Türgi peaminister Recep Tayyip Erdogˇan
ja Eesti välisminister Kristiina Ojuland.
Prime Minister of Turkey Recep Tayyip
Erdogˇan and Foreign Minister of
Estonia Kristiina Ojuland.
Delegatsioonide kohtumine, mida juhivad välisminister Kristiina Ojuland
ning asepeaminister ja välisminister Abdullah Gül.
Meeting of delegations, lead by Foreign Minister Kristiina Ojuland
and Deputy Prime Minister and Foreign Minister Abdullah Gül.
71
VÄ L I S M I N I S T R I T E V I S I I D I D
FOREIGN MINISTERS’ VISITS
8.–10. SEPTEMBER 2004 – ASEPEAMINISTRI JA VÄLISMINISTRI ABDULLAH GÜLI VISIIT EESTISSE
8–10 SEPTEMBER 2004 – DEPUTY PRIME MINISTER AND FOREIGN MINISTER ABDULLAH GÜL'S
VISIT TO ESTONIA
Välisministrid Kristiina Ojuland ja Abdullah Gül.
Parlamendi esimees Ene Ergma ning asepeaminister
ja välisminister Abdullah Gül.
Foreign Minister Kristiina Ojuland and Abdullah Gül.
President of the Riigikogu Ene Ergma and Foreign Minister
and Deputy Prime Minister Abdullah Gül.
6.–7. APRILL 2006 – VÄLISMINISTRI URMAS PAETI VISIIT TÜRKI
6–7 APRIL 2006
– FOREIGN MINISTER URMAS PAET'S VISIT TO TURKEY
Välisminister Urmas Paet kohtumisel peaminister
Recep Tayyip Erdogˇaniga.
Foreign Minister Urmas Paet at the meeting
with Prime minister Recep Tayyip Erdogˇan.
Välisministrid Urmas Paet ja Abdullah Gül.
Foreign Ministers Urmas Paet and Abdullah Gül.
72
VÄ L I S M I N I S T R I T E V I S I I D I D
FOREIGN MINISTERS’ VISITS
12.– 14. JUUNI 2008
12–14 JUNE 2008
– VÄLISMINISTRI ALI BABACANI VISIIT EESTISSE
– FOREIGN MINISTER ALI BABACAN'S VISIT TO ESTONIA
Türgi välisminister Ali Babacani visiit Eestisse 13. juunil 2008.
Vasakult: toonane saadik Türgis Märt Volmer, välisministrid Ali Babacan ja Urmas Paet.
Visit of the Foreign Minister of Turkey Ali Babacan to Estonia, June 13, 2008.
From left: former Ambassador to Turkey Märt Volmer,
Foreign Ministers Ali Babacan and Urmas Paet.
Türgi suursaadik Eestis S‚ ule Soysal, Türgi välisminister Ali Babacan ja Eesti välisminister Urmas Paet.
Ambassador of Turkey to Estonia S‚ ule Soysal, Foreign Minister of Turkey Ali Babacan and Foreign
Minister of Estonia Urmas Paet.
73
EESTLASED TÜRGI AJAKIRJANDUSES
ESTONIANS IN TURKISH NEWSPAPERS
8. märtsil 2008 juhatas Anu Tali Türgis Bilkenti Sümfooniaorkestrit,
mille kohta ilmus samal päeval artikkel “Tähendusrikas kontsert naistelt".
On March 8, 2008 Anu Tali conducted the Bilkent Symphony Orchestra in Turkey.
On the same day article “Meaningful concert from women" was published.
Hürriyet 8. 03. 2008
Eesti peaministri Andrus Ansipi esimesel visiidipäeval Türki ilmus ajalehe Milliyet esikaanel prominentse kolumnisti
prof. dr. Güngör Urasi intervjuu Andrus Ansipiga.
On the first day of the visit of Prime Minister of Estonia Andrus Ansip to Turkey, an interview by prominent columnist
Prof. Dr. Güngör Uras with Andrus Ansip was published on the front page of Milliyet.
Milliyet, 15. 03. 2008
74
EESTLASED TÜRGI AJAKIRJANDUSES
E S T O N I A N S I N T U R K I S H N E W S PA P E R S
Ajakirja Bilis,im veebruarinumbris 2008 ilmus
põhjalik artikkel Eestist ja Skype’ist.
In the February edition of journal Bilis,im
a very thorough article about Estonia
and Skype was published.
Mais 2008, pärast tema külaskäiku Eestisse, ilmus Türgi
päevalehes Milliyet tuntud Türgi ajaloolase Ilber Ortayli artikkel
“Eesti – rahuarmastav kui väikelaps”.
Luukas Ilvese artikkel “Türgi liitumine Euroopa Liiduga
muutub üha raskemaks!” (algselt ilmunud ajalehes
The Stanford Review) avaldati päevalehes Zaman Gazetesi.
After Turkish historian Ilber Ortaylı had visited Estonia, his
article „Estonia – as peace loving as a child" was published
in Turkish daily newspaper Milliyet.
Zaman Gazetesi published an article by Luukas Ilves
“Joining European Union is getting harder for Turkey!",
first published in The Stanford Review.
Milliyet, 01. 06. 2008
Zaman Gazetesi 13. 11. 2005
75
KULTUURIVAHETUS
CULTURAL EXCHANGES
Sufi muusika kontsert ja pöörlevad dervisˇid, Türgi päevad, 8. mail 2006.
Sufi Music Concert and the Whirling Dervishes, Turkish Days, May 8, 2006.
Vasakult / From left: Ene Ergma, S‚ule Soysal, Urmas Paet.
Türgi kultuuripäevad Tallinnas, 2006.
Turkish Days in Tallinn, 2006.
Sufi muusika kontsert ja pöörlevad dervisˇid, Türgi päevad, 8. mail 2006.
Sufi Music Concert and the Whirling Dervishes, Turkish Days, May 8, 2006.
Vasakult / From left: S‚ule Soysal, Arnold Rüütel, Ingrid Rüütel.
Ferhan ja Ferzan Önderi
klaveriduo, Türgi päevad,
4. mail 2006.
Ferhan and Ferzan Önder's
piano duo, Turkish Days,
May 4, 2006.
Türgi päev Palmse mõisas, 12. mail 2007.
Turkish Day in Palmse Manor, May 12, 2007.
76
K U LT U U R I VA H E T U S
CULTURAL EXCHANGES
Näituse “Kooselu: Mälestused kooseksisteerimisest Ottomani
ja Türgi perioodil” avamine. Türgi päevad, 3. mail 2006.
Opening of the exhibition "Living Together: Memories of
Co-Existence in the Ottoman and Turkish Period".
Turkish Days, May 3, 2006.
Ayla Eryüksel moeshow "3h":
"Naise stiiliteekond hetiitidest tänapäevani".
Türgi päevad, 3. mail 2006.
Ayla Eryüksel Fashion Show "3h":
Woman's Journey of Style from the Hittites
to Present Day". Turkish Days, May 3, 2006.
Näituse "Hikmet Barutçugil ja Ebru kunst:
iidne kunst elavana" avamine.
Suursaadik S,ule Soysal, Evelyn Sepp (Eesti-Türgi
parlamendirühma esimees), Eldar Efendijev
ja Nijazi Gadzˇijev.
Türgi päevad, 4. mail 2006.
Opening of the exhibition "Hikmet Barutçugil and
the Art of Ebru: A Live Performance of Ancient Art Form".
Ambassador S,ule Soysal, Evelyn Sepp (Chairman
of the Estonia-Turkey parliamentary group),
Eldar Efendijev ja Nijazi Gadzˇijev.
Turkish Days, May 4, 2006.
77
K U LT U U R I VA H E T U S
CULTURAL EXCHANGES
Ottomanide sõjaväorkester Mehter
ringreisil Eestis. Lisaks Tallinnale
esineti veel ka Kuressaare lossi
päeval ja Paide Paepäevadel.
Fotol: Mehter Raekoja platsil,
06. juulil 2008.
Ottoman Military band Mehter
on tour in Estonia. In addition
to Tallinn they performed also
at Kuressaare Castle Day
and Paide Limestone Festival.
Photo: Mehter performing
at the Town Hall Square,
July 6, 2008.
Märtsis 2008 juhatas Anu Tali Bilkenti Sümfooniaorkestrit Ankaras ja Erzurumis, Türgis.
Esitusele tuli ka Tõnu Kõrvitsa heliteos "Tuulde lauldud".
Anu Tali conducted the Bilkent Symphony Orchestra in Ankara and Erzurum, in Turkey in March
2008. At the concert a piece by Tõnu Kõrvits "Sung into the Wind" was also performed.
Gerli Padar sai 2006. aastal Cesme Rahvusvahelisel lauluvõistlusel lauljate konkursil Türgis teise koha.
Ansambel "Dahling" enne kontserti kevadfestivalil Sabanci
Ülikoolis Istanbulis, aprillis 2008.
Gerli Padar was awarded with second place at the Cesme
International Song Contest in Turkey in 2006.
Group "Dahling" before their concert at the Spring Festival
of Sabanci University, in Istanbul, April 2008.
78
K U LT U U R I VA H E T U S
CULTURAL EXCHANGES
Tenor S, enol Talinli (keskel) Rahvusooperis Estonia 28. aprillil 2007.
Tenor S, enol Talinli (in the middle) in Estonian National Opera,
April 28, 2007.
Näitus Türgi värvid ja lõimed. Gönül Paksoy ajatu rõivadisain"
Mikkeli muuseumis, 22.10.2008–25.01.2009.
Exhibition "Colours and Threads of Turkey. Timeless Creations
by Gönül Paksoy" in Mikkel Museum, 22.10.2008–25.01.2009.
Vasakult / From left: Gönül Paksoy, Laine Jänes, S,ule Soysal ja Kadi Polli.
Välisminister Urmas Paet avamas näitust "Nad uskusid
Türgisse" 28. veebruaril 2008.
Foreign Minister Urmas Paet opening the exhibition
"They had Faith in Turkey", February 28, 2008.
Türgi saatkonna endise nõuniku Nur Sagˇmani fotonäitust
"Head juubeliaastat, Eesti!" avavad välisministrid Urmas Paet
ja Ali Babacan, 13. juunil 2008.
Former counsellor of the Embassy of Turkey Nur Sagˇman's
exhibition "Happy Anniversary Estonia!" being opened by
Foreign Ministers Urmas Paet and Ali Babacan, June 13, 2008.
Ali Konyalı fotonäitus “Türgi rahvalik arhitektuur
Musta mere piirkonnas" Eesti Arhitektuurimuuseumis.
Photo exhibition by Ali Konyalı "Rural Architecture
in the Eastern Black Sea Region" in the Museum
of Estonian Architecture. 25.09.-09.11.2008
Pimedate Ööde Filmifestivali 2007 lõpetamine.
Saadik S, ule Soysal vastuvõtmas Grand Prix
auhinda, mis anti Türgi filmile “Takva - A Man’s
Fear of God” (2006), rezˇissöör Özer Kiziltan.
Closing ceremony of Black Nights Film Festival
2007. Ambassador S,ule Soysal receiving Grand
Prix prize obtained to Turkish movie "Takva - A
Man's Fear of God" (2006), directed by Özer Kiziltan.
79
K U LT U U R I VA H E T U S
CULTURAL EXCHANGES
Türgi jalgpallurid enne maavõistlust
Kalevi staadionil Eesti jalgpallikoondisega
20. juunil 1924. Türgi võitis 4:1.
Turkish football players before the
international match with Estonia
held on Kalev stadium on June 20, 1924.
Turkey won 4:1.
Filmiarhiiv/Estonian Film Archives
Eesti ja Türgi jalgpallikoondised on Eestis kohtunud 24. mail 2006 ja 15. oktoobril 2008.
Mõlemal korral lõppes mäng viigiga. Fotol: Türgi jalgpallikoondis.
National football teams of Estonia and Turkey have met in Estonia on May 24, 2006 and October 15, 2008.
Both times matches resulted in a draw. Photo: National football team of Turkey.
Peaminister Andrus Ansip osalemas
Eesti 90. juubeliaastale pühendatud
Türgi esimesel Anatoolia suusamaratonil
Geredes, Arkuti mägedes, 16.märtsil 2008.
Prime Minister Andrus Ansip taking
part in the first Anatolian ski marathon
in Gerede held in the Arkut mountains,
Turkey, dedicated to the 90th Anniversary
of Estonia, March 16, 2008.
80